Psoriaasihaiged: meie haigust mõjutab suures osas meediast tulenev stress

Psoriaas seljal. Foto: Wikimedia Commons

Neljapäeval tähistab kogu maailm Ülemaailmset Psoriaasipäeva. Eestis kannatab igapäevaselt psoriaasist tingitud vaevuste all ligi 43 000 inimest, kelle igapäevaelu dikteerib see haigus suuremal või vähemal määral. Koroonaperioodil aktiviseerus haigus paljudel just stressi tõttu, sest psoriaas on kompleksne organismi immuunsüsteemi häire.

Eesti Psoriaasiliit jälgis esimese koroonalaine ajal psoriaasihaigete toimetulekut ning kaardistas üleskerkinud põhiprobleemid.  Suuremal osal haigetel aktiveerus psoriaas just ühiskondlikust stressist tingituna, sest ettearvamatust ja teadmatust oli palju.

Eesti Psoriaasiliidu juhi Georg Jurkanov’i sõnul võis eeldada, et peamine murekoht oli plaanilise ravi  peatamine kuid küsitlusest selgus, et võrdsel määral mõjutas haiguse aktiveerumist meediast saadud stress.

„Psoriaasihaiged on väga teadlikud kuidas oma käitumisega haigust kontrolli all hoida kuid koroonaperioodi stress oli nii ootamatu ja ulatuslik, et tuli kui välk selgest taevast,“ kirjeldas ta kevadist olukorda.

Eesti Psoriaasiliidu juhi Georg Jurkanov’i sõnul võis eeldada, et peamine murekoht oli plaanilise ravi peatamine kuid küsitlusest selgus, et võrdsel määral mõjutas haiguse aktiveerumist meediast saadud stress.

Stress kui haigust provotseeriv oluline faktor süvendas väga paljudel psoriaasi. Eneseisolatsioon ja hirm tuleviku ees tekitasid psoriaasi tagasitulekut isegi kui haigus oli juba remissioonifaasis. Samuti teiste krooniliste haiguste ägenemine mõjus psoriaasile negatiivselt, patsientidel oli raskusi konkreetset abi otsida. 

Suur mõjufaktor on ka kaasinimeste suhtumine, sest kuigi haigus on ka Eestis üsna levinud, on siiski paljudel inimestel haigete suhtes suured eelarvamused. Tihti ei teata, et psoriaas on krooniline põletikuline nahahaigus ning ei ole kuidagiviisi nakkav. „ Ei tasu karta, et psoriaasihaigega kokkupuutumisel saad ise sama haiguse,“ kinnitas Georg Jurkanov. „Selline tõrjuv suhtumine mõjutab haigete elu väga, sest tolerants on väga madal ja negatiivset suhtumist kohtab igal sammul,“ lisas ta.

Georg Jurkanovi sõnul andis kriis olulise õppetunni: „Patsient, eriti nii keerulise haigusega nagu psoriaas, peab omama valmisolekut oma haigusega igas situatsioonis emotsionaalselt toime tulla. Raskeid hetki meie elus võib tulla veel ning tuleb julgesti proovile panna omi varasemaid kogemusi, suhtlema aktiivselt saatusekaaslaste ja teiste toetust pakutavate inimestega.“

Järgmisel korral oleks mõistlik, kui riigi tasandil otsuseid vastu võtavad ametnikud mõtleksid patsientide igapäevastele vajadustele. Ravi  ja konsultatsioonide võimalusi ei tohi nii kapitaalselt ära jätta. Sellega tekitame tulevikus sotsiaalsüsteemile lisakulutusi  ning inimestele lisakoormust eriolukorra möödumisel. 

Psoriaas ehk soomussammaspool on krooniline mittenakkav põletikuline nahahaigus, mille puhul tekivad nahale punetavad valkjate kettudega kaetud sõlmekesed. Need võivad ka sügeleda ja olla valulikud. Psoriaas on küllaltki tihti ettetulev nahahaigus, esinedes 2-3 %-l elanikkonnast, olles meestel ja naistel võrdse sagedusega. Eestis põeb seda haigust ca 43 000 inimest. Umbes 10-30%-l psoriaasi põdevatel haigetel esinevad kaasuvana ka küünte muutused ning liigeste kahjustus.

Eesti Psoriaasiliit (EPsoL) tegutseb Eestis 29 aastat ja liidul on tänase päeva seisuga 337 liiget. Allorganisatsioonid asuvad Viljandi-, Saare- ja Järvamaal. Psoriaasiliidu eesmärgiks on seista psoriaasihaigete parema elukvaliteedi ja ravi kättesaadavuse eest,  Igapäevaselt tegeletakse teavitustööga, kaasatekse inimesi erinevatele üritustele, haritakse üldsust, et ühiskond psoriaasihaigeid ei pelgaks.