Eesti Psoriaasiliit jälgis esimese koroonalaine ajal psoriaasihaigete toimetulekut ning kaardistas üleskerkinud põhiprobleemid. Suuremal osal haigetel aktiveerus psoriaas just ühiskondlikust stressist tingituna, sest ettearvamatust ja teadmatust oli palju.
Eesti Psoriaasiliidu juhi Georg Jurkanov’i sõnul võis eeldada, et peamine murekoht oli plaanilise ravi peatamine kuid küsitlusest selgus, et võrdsel määral mõjutas haiguse aktiveerumist meediast saadud stress.
„Psoriaasihaiged on väga teadlikud kuidas oma käitumisega haigust kontrolli all hoida kuid koroonaperioodi stress oli nii ootamatu ja ulatuslik, et tuli kui välk selgest taevast,“ kirjeldas ta kevadist olukorda.
Eesti Psoriaasiliidu juhi Georg Jurkanov’i sõnul võis eeldada, et peamine murekoht oli plaanilise ravi peatamine kuid küsitlusest selgus, et võrdsel määral mõjutas haiguse aktiveerumist meediast saadud stress.
Stress kui haigust provotseeriv oluline faktor süvendas väga paljudel psoriaasi. Eneseisolatsioon ja hirm tuleviku ees tekitasid psoriaasi tagasitulekut isegi kui haigus oli juba remissioonifaasis. Samuti teiste krooniliste haiguste ägenemine mõjus psoriaasile negatiivselt, patsientidel oli raskusi konkreetset abi otsida.
Suur mõjufaktor on ka kaasinimeste suhtumine, sest kuigi haigus on ka Eestis üsna levinud, on siiski paljudel inimestel haigete suhtes suured eelarvamused. Tihti ei teata, et psoriaas on krooniline põletikuline nahahaigus ning ei ole kuidagiviisi nakkav. „ Ei tasu karta, et psoriaasihaigega kokkupuutumisel saad ise sama haiguse,“ kinnitas Georg Jurkanov. „Selline tõrjuv suhtumine mõjutab haigete elu väga, sest tolerants on väga madal ja negatiivset suhtumist kohtab igal sammul,“ lisas ta.