Eesti vajab kliimaministrit

Lauri Läänemets FOTO: Erakogu

Eesti peab juba järgmise üheksa aastaga saavutama esimese vahefiniši Euroopa Liidu (EL) ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamisel, kuid muutuste tegemist pidurdab koordineeritud poliitilise juhtimise puudumine. Selleks et vältida Eesti inimeste ja ettevõtete 2030. aasta eel kiirustades löögi alla seadmist, läheb tarvis valitsuse süsteemsemat tööd ja kliimaministri ametikoha loomist.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kliimaküsimused on Eestis seni olnud keskkonnaministri vastutusala. Praktikas veab valdkonda mõni tubli ametik, kuid poliitilised valikud ja otsused jäävad tegemata. Kõiki keskkonnaministri kureerida olevaid valdkondi vaadates on ka põhjus mõistatav: näeme selget huvide konflikti, mis pärsib kliimaeesmärkide saavutamise eest võitlemist ja kompromisside leidmist. Keskkonnaministri hiljutine ametist lahkumine annab valitsusele õige hetke sihte seada ja kliimaküsimuste poliitiline juhtimine läbi mõelda.

ELi komisjon on teinud ettepaneku vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitekogust (võrreldes 1990. aastaga) 55 protsenti. ELi parlament soovib isegi 60 protsenti ja otsus on lähiajal tegemisel.

14.11.2020 19.11.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto