Tulenevalt kevadisest eriolukorrast ei olnud riigieksamid sel aastal gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks ja eksamite tegemine oli vabatahtlik. Haridus- ja Noorteameti testide ja hindamise osakonna juhi Aimi Püüa tõdeb, et vaatamata kevadisele distantsõppe perioodile otsustasid siiski päris paljud abituriendid riigieksamid teha ning õpilased said eksamitega kenasti hakkama, kuid rõhutab, et koolide võrdlemisest eksamitulemuste põhjal tuleks sel aastal hoiduda.
“Kuna eksamid olid vabatahtlikud, siis oli osalejate arv koolide lõikes väga erinev – näiteks matemaatika kitsa kursuse eksamit sooritas mõnest koolist ainult viis õpilast. Koolide suhtes ei oleks õiglane sellistes tingimustes nende eksamitulemusi omavahel võrrelda. Eksamivalikul lähtusid abituriendid tõenäoliselt enamasti sellest, mida neil edasiõppimiseks vaja läks või näiteks tegid eesti keele teise keelena eksami need, kes soovisid saada eesti keele tasemetunnistust,” toob Püüa välja ning nendib, et enim otsustati mitte teha matemaatika kitsa kursuse ning eesti keel teise keelena riigieksamit.