:format(webp)/nginx/o/2021/05/27/13805774t1hb7fc.jpg)
/nginx/o/2020/12/02/13508561t1h7d77.jpg)
- Järvamaa koroonahaiged viiakse ravile teise maakonda
- Haigla peaarst peab maskivastaseid rumalateks
- Enamik inimesi on siiski mõistlikud
Haiglaravi vajavate koroonapatsientide arv püsib juba nädalaid tõusuteel. Järvamaa haigla koroonaviiruse põdejaid esialgse plaani järgi ravile ei võta, vaid saadab edasi teistesse haiglatesse.
Peaarst Andres Müürsepp selgitas, et Järvamaa haigla kuulub Lõuna-Eesti meditsiinistaabi alla. «Koos meiega kuuluvad sinna veel Narva haigla, Ida-Viru keskhaigla, Viljandi haigla, Jõgeva haigla, Tartu Ülikooli kliinikum ning Valga, Põlva ja Lõuna-Eesti (Võru) haigla,» täpsustas ta.
Müürsepa selgitusel otsustati viimasel nõupidamisel, et koroonaviirusse haigestunud patsiente hakkab ravima viis haiglat: Narva, Viljandi, Lõuna-Eesti (Võru), Ida-Viru keskhaigla ja Tartu Ülikooli kliinikum.
Teised piirkonda kuuluvad haiglad püütakse esialgu koroonaviirusest puhtana hoida.
Suunised võivad muutuda üleöö
Müürsepp lisas, et olukord on pidevas muutumises ja juba homme võib tulla uus otsus. Järvamaa haigla on selleks valmis.
Esimese etapi plaani järgi on Järvamaa haiglasse plaanitud 24 koroonahaige ravikohta pluss neli kohta erakorralise meditsiini osakonnas (EMO).
Kõige hullema stsenaariumi korral tuleb Müürsepa ütlust mööda enamik ravikohti koroonahaigetele loovutada.
Meedias on olnud palju juttu mitmesugustest arvudest, näiteks hingamisaparaatide hulgast. Müürsepa hinnangul pole see sugugi nii oluline, sest kõik haigeid ei vajagi hingamisaparaati, vaid hoopis teistsugust ravi.
Müürsepp sõnas, et praegu ravitakse koroonasse nakatunuid peamiselt Lääne-Tallinna keskhaiglas. Kui mõnel patsiendil tekib vajadus kunstliku ventilatsiooni järele, siis viiakse ta üle Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Nii et isegi Tallinna haiglas on tavapärane, et juhitava hingamise tarvis tuleb patsient kõrgema etapi haiglasse üle viia.
Järvamaa haiglas on neli hingamisaparaati.
Kuigi kiirabi peaks kõik koroonakahtlusega inimesed automaatselt selleks ette nähtud raviasutusse viima, on ikka juhtunud, et mõni haigestunu satub ka Paidesse. Müürsepp sõnas, et alles hiljuti tuli EMOsse koroonakahtlusega patsient.
Selliste haigete tarvis on haigla territooriumil konteinerkabinetid, kus inimesele tehakse koroonatest ja ta saadetakse edasi teise haiglasse.
Teistes haiglates jääb seega plaanilise ravi kohti vähemaks. Nemad saadetakse omakorda Paidesse ravile. Müürsepp tõi näite, et Ida-Viru keskhaiglast on neile tulnud taastusravi patsiente ja Viljandist sisehaiguste patsiente.
Järvamaa haiglasse käivad paljud arstid tööle mujalt. Müürsepp ütles, et kõikide arstidega on sõlmitud lepingud ja Paidesse mittetuleku välistab ainult haigestumine.
Järvamaa haiglas käib plaaniline ravi praegu täies mahus. Müürsepp sõnas, et tugiisikud on isegi sünnituste juurde lubatud, samuti võib kasutada perepalatit, mis on Eestis praegu pigem haruldane.
Mõistagi püüab haigla patsiente hajutada. EMOsse enam niisama sisse ei pääse. Kõigepealt tuleb ukse peal oma probleemist telefoni rääkida ja alles seejärel lastakse inimene majja.
Järvamaa haigla teeb töötajate seas aeg-ajalt masstestimist. Igal nädalal võetakse proov 25 inimeselt. Vähimategi haigussümptomitega tuleb arstidel koju jääda. Müürsepp märkis, et testimine ongi parim viis ärevust leevendada, sest annab kindla selguse, kas haigus on majas või mitte. Nii suurt paanikat nagu kevadel praegu siiski ei ole.
Küsimuse peale, kuidas suhtuvad Järvamaa haigla peaarst ja tema kolleegid maskivastastesse ja nende protestimisse, Müürsepp ohkas.
Maskivastasus on rumalus
«Kui keegi räägib, et maskikandmine on inimeste alandamine ja nende sõnavabaduse piiramine, siis see on ju absurd. Kes natukenegi mõtleb, saab aru, et mask ei piira sõnavabadust, vaid lihtsalt öeldes on see ees ainult selleks, et sa oma tatti välja ei pritsiks,» selgitas ta. «Selge see, et mask sada protsenti ei kaitse, aga sellest on väga suur abi. Kõige olulisem on distantsi hoida ja kätepesu.»
Müürsepp märkis, et käis pühapäeva õhtul Paides jõulukuuse tulede süütamisel ning talle jäi seal silma ainult üks maskis abipolitseinik, ülejäänutel ta maske ees ei näinud.
Müürsepp ütles, et üritus oli küll õues, aga inimesed olid kuuse juures üsna tihedalt koos.
«Maski pole õues vaja kanda, aga distantsi tuleks ikka hoida. Siseruumides, kus vahemaad hoida pole sageli võimalik, on jällegi mõistlik mask ette panna,» selgitas ta.
See, et Eestis lastakse üldse korraldada maskivastaseid üritusi, nagu reedel Tallinnas Vabaduse väljakul, näitab Müürsepa meelest riigi nõrkust. Sellised ettevõtmised on tema hinnangul selgelt pahatahtlikud. Riik võiks võtta konkreetsema hoiaku, mitte öelda, et piisab salli näo ette tõmbamisest. Kuigi ka see on parem kui üldse mitte midagi.
Müürsepa selgitusel pole tarvis osta mitmekordsest riidest ilusate piltidega maski. Kõige paremini toimib tavaline kirurgiline mask, mis pole ka nii kallis, et selle ost kellelegi üle jõu käiks.
Siiski märkis Andres Müürsepp, et Järvamaa inimesed on üldiselt tagasihoidlikud ja mõistlikud, iga tühise asja pärast EMOsse ja perearsti juurde ei jookse. «Inimesed on arusaajaid. Neid, kes on maskivastased ja ütlevad, et neil on kõigest savi, pole palju. Paraku nad lärmavad,» lausus ta.