:format(webp)/nginx/o/2015/11/09/4677767t1hf753.jpg)
/nginx/o/2023/01/25/15099085t1h8ac0.jpg)
Terviseameti hinnangul on tõenäosus ohtlike nakkushaiguste Eestisse toomiseks ja uute puhangute tekkeks suur. Järvamaal on laste vaktsineerimisega hõlmatus viimase aastaga kasvanud, kuid haiguspuhangute ennetamiseks vajaliku protsendini on veel minna. Eksperdid tuletavad meelde, et enne suvevaheaja algust tuleb laste vaktsineerimise seis üle vaadata.
„Vaktsineerimisega ei kaitse me üksnes oma last, vaid kogu perekonda ja laiemalt kogukonda. Vaktsineerimata lapsed võivad tuua pisiku koju ja kanda selle üle täiskasvanule, kes võib saada väga raske haiguse, mille tagajärjed võivad olla tõsised. Lisaks oma perele aitab vaktsineerimine vähendada haiguste leviku riske ka kogukonnas,” ütles perearst Ingrid Alt ja lisas, et terviseteemade puhul on oluline olla allikakriitiline. „Küsimuste või kõhkluste korral tasub pidada nõu oma pereõe või perearstiga, kellel on pikaajalised kogemused.”
Tervisekassa ja Terviseamet soovitavad koos oma pereõe või perearstiga lapse vaktsineerimise seis üle vaadata ja teha vajalikud vaktsineerimised kindlasti veel enne suve.
„Meil on sel aastal olnud juba viis Eestisse sissetoodud leetrite juhtumit, ühel nakatunul oli nakkusohtlikul perioodil koguni 40 lähikontakti. Tänu tervishoiutöötajate ja Terviseameti epidemioloogide kiirele tegutsemisele pole suuremat puhangut tekkinud, kuid oht selleks on väga suur,” ütles Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Kärt Sõber.
„Leetritesse haigestumine on Euroopas viimase aastaga kümme korda kasvanud. Läkaköha juhtumite arv on Eestis hüppeliselt tõusnud. Samuti oli alles sügisel Lätis juhtum, kus perekord haigestus difteeriasse ja 4-aastane laps suri. Hiljuti teatas difteeria puhangust ka Saksamaa,” lisas Sõber.
Reisile minnes on esmatähtis veenduda, et lastel on õigeaegselt tehtud kõik immuniseerimiskava vaktsiinid. Samuti tasub perearsti või nakkushaiguste arstiga nõu pidada, milliste haiguste vastu peaks täiendavalt vaktsineerima konkreetset reisisihtpunkti silmas pidades.
Kevad on paljude laste jaoks lasteaia lõpetamise aeg. Lapsevanemad, kelle lapsed sügisel kooli lähevad, peavad veenduma, et kõik koolieelsed vaktsineerimised on õigeaegselt tehtud. Terviseameti statistika näitab, et Eestis on enam kui kolmandikul 7-aastastest lastest kooli alguseks vajalikud revaktsineerimised tegemata.
Terviseameti andmetel on vaktsineerimisega hõlmatus Järvamaal kõigi vaktsiinide lõikes kasvanud ja on Eesti keskmisest oluliselt kõrgem. 2024. aasta seisuga difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse vastu vaktsineeritud 2-aastastest lastest 87% (2023. aastal 82%) ning leetrite, mumpsi ja punetiste vastu 87% 2-aastastest lastest (2023. aastal 85%). 3-aastastest lastest on vaktsineeritud 82%.
Kõigist 14-aastastest lastest on Järvamaal leetrite, mumpsi ja punetiste vastu revaktsineeritud 71% (2023. aastal 70%). 16-aastastest on difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu revaktsineeritud 67% (2023. aastal 62%). WHO soovitusel peaks haiguspuhangute ennetamiseks olema siiski vaktsineeritud vähemalt 95% inimestest.
Riikliku immuniseerimiskava eesmärk on tagada laste ja noorukite õigeaegne vaktsineerimine, et ennetada ja tõkestada ohtlike nakkushaiguste levikut. Selleks hangib Tervisekassa kõik kavas ettenähtud vaktsiinid.
Eestis võimaldatakse tasuta vaktsineerimist tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Täiskasvanuid vaktsineeritakse difteeria-teetanuse vastu iga kümne aasta tagant. Samuti võimaldatakse tasuta gripivaktsiini riskirühmadele, sealhulgas 6 kuu kuni 7-aastastele lastele.