Ära ehmata ilutulestikuga loomi

Ilutulestik võib olla ka häiriv. Foto: Ain Protsin

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) tuletab meelde, et ilutulestikuga kaasnevad valgussähvatused ja paugud on paljudele loomadele hirmutavad ning võivad panna loomad ettearvamatult käituma. ELS kutsub üles hoidma loomi ja loodust ning nautima sellel aastal omavalitsuse saluuti. 

 

„Loomade jaoks on ilutulestik arusaamatu ja hirmu tekitav nähtus. Imelikud valgussähvatused ja tugevad korduvad paugud tekitavad loomades stressi. Nende reaktsioon hirmu tekitajale võib olla erinev. Mõni loom reageerib sellele põgenemisega, teine jälle tardub või hakkab paaniliselt värisema,” kommenteeris ELSi otsese abistamise juht Kaisa Kamm. Linnas elavad linnud võivad ehmuda selliselt, et lendavad elektriliinidesse või nii kiiresti ja kaugele, et kulutavad oma energiavarud ja hukkuvad. Lemmikloomad võivad paanikahoos ennast vigastada või sattuda ohtlikku olukorda. 

Eesti Loomakaitse Selts soovitab jätta loomad aastavahetusel siseruumidesse, kuhu on müra vähem kosta. Aknad tasub kinni katta, et ei oleks näha häirivaid valgussähvatusi ja paukude summutamiseks panna mängima muusika. Võimalusel tasub loomaga koos tuppa jääda ja temaga tegeledes tähelepanu mujale juhtida. Kindlasti ei tasu aastavahetusel looma õue kaasa võtta. Isegi kui loom tundub rahulik ega ole kergesti ehmuv, siis aastavahetuse ilutulestik võib loomas siiski hirmu või stressi tekitada. Samuti ei tohi unustada, et ilutulestik on häiriv ka teistele loomadele ja lindudele, mitte üksnes lemmikloomadele. Seetõttu tasub ilutulestikku mitte lasta kohtades, kus loomad võivad olla läheduses.

Et sinu loom ei kardaks:

• too ta tuppa;

• kata aknad;

• pane mängima muusika;

• jää loomaga koos tuppa;

• mängi või tegele loomaga.

Ära tee pauku:

• loodus- ja maastikukaitsealadel;

• hoiualadel;

• loomaaedade ja -parkide läheduses;

• loomafarmide ja tallide kõrval;

• loomade varjupaikade juures.

Enne aastavahetust tasub üle kontrollida, kas teie lemmikloom on kiibistatud ja andmed lemmikloomaregistrisse kantud. Kiipe paigaldavad loomaarstid üle Eesti ning kannavad vajalikud andmed Eesti lemmikloomaregistrisse. Loomaomanikul endal tuleb kanda andmed ka üleriigilisse kohalike omavalitsuste lemmikloomade registrisse (LLR). Ilma andmeteta registrites ei ole kiibist looma leidmisel kasu. Kui loom aastavahetusel kadunuks jääb, tuleks viivitamatult alustada otsingutega ja teavitada lähimat loomade varjupaika ning kohalikku omavalitsust.

Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abivajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve teel