Lisatoitmise tõttu minetavad veelinnud loomuomase rändesoovi ning võivad pakase saabudes hukkuda. Keskkonnaamet tuletab meelde, et sinikael-parte, kühmnokk-luiki ja teisi veelinde ei tohiks inimene toita.
Ära toida veelinde, nad saavad ise hakkama
Sügisel rändavad veelinnud lõuna- ja läänepoolsetele talvitusaladele. Veelindude toitmine hilissügisel ja talvel annab neile aga vale signaali talviste toiduolude kohta ja võib ahvatleda loomuomasest rändest loobuma. Inimese heausklik ja enesekeskne sekkumine võib saada lindudele saatuslikuks – kui rändlinnud rännakut ette ei võta, siis ilmade külmenedes satuvad nad raskustesse ja võivad ka hukkuda.
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi sõnul kaotavad inimese naabrusesse peatuma meelitatud veelinnud olulise osa oma füsioloogilisest võimekusest ja instinktidest. „Linnud minetavad loomupärase käitumise, rändest loobudes muutuvad nad kiskjatele kergesti kättesaadavaks. Ebatavaliselt tihedalt toitmiskohtadesse meelitatud veelinnud nakatuvad kergemini ka haigustesse ning levitavad haigusi ja parasiite üksteisele, teinekord ka inimesele. Pühade ajal pöörakem oma tähelepanu ja hoolitsus nõrgemate ja abi vajavate kaaskodanike poole. Loodusel on parim toimida omasoodu,“ sõnas Tõnu Talvi.
Veelindude jaoks on parim käituda aastatuhandete jooksul väljakujunenud looduslike ajendite järgi. Ilmade külmenedes ja loodusliku toidubaasi vähenedes on neile kõige parem lennata talvitumiseks sobivamatele aladele.
Sügisel rändavad veelinnud lõuna- ja läänepoolsetele talvitusaladele. Veelindude toitmine hilissügisel ja talvel annab neile aga vale signaali talviste toiduolude kohta ja võib ahvatleda loomuomasest rändest loobuma.