/nginx/o/2020/12/30/13553799t1h1983.jpg)
Vahetult enne jõulupühi lõppes kandidaatide esitamine konkursile «Järvamaa aasta tegu 2020». Rahvahääletus kestab tänase päeva lõpuni ehk oma toetushääli saab jagada veel loetud tunde.
Juba praegu on ületatud eelmise aasta tulemus, hääli on antud üle 2000.
Paide teatris Etendus «Carmen»
Novembris esietendus Paide teatril koostöös Musta Kastiga ooper «Carmen», kus Georges Bizet’ maailmakuulsat lavatükki etendavad näitlejad, kes pole teps mitte ooperilauljad.
«Carmen» on rändtsirkuse võtmesse keeratud lugu kirgedest ja saatusest, inimestest, kes ei saa teha kuidagi teisiti sellest, nagu nad just teevad.
Idee panna draamanäitlejad ooperit mängima pärineb tüki lavastanud Peeter Volkonskilt. Mis juhtub, kui ooperit esitavad näitlejatel puudub klassikalise laulu kool ja kellest mõni ei pea ehk viisigi? Ajal, kui tantsuetendusi teevad inimesed ilma traditsioonilise balletikoolita, ei tohiks see iseenesest olla probleem, kuid siiski?
Kriitikud on olnud üsna üksmeelselt kiitvad ja lausunud ülivõrdeid. Võib ennustada, et aastaauhindade jagamisel ei jää hinnangud väärilise tasuta.
Näitetrupi hingestatusest ja ennastsalgavusest andis näite 5. detsembri etendus, kus nimiosa mängiv näitleja Laura Niils murdis Paide laval jalaluu, kuid mängis südilt lõpuni. Jaanuarist suundub lavastus turneega Eestit vallutama.
/nginx/o/2020/12/30/13553804t1h4dc2.jpg)
Järva-Jaani tervisemaja
Järva-Jaani endises hostelihoones Laial tänaval algas 5. juunil remont. Novembri teiseks pooleks olid tööd lõppenud ja uksed avas tervisemaja, kus hakkasid heanaaberlikult tööle perearstikeskus, Aphoteka apteek ja hambaarst.
Järva vallavanema Arto Saare ütlust mööda oli ühele vanale ja väsinud hoonele uue näo andmine Järva-Jaani rahvale rõõmustav sündmus. «Varem olid meie terviseasutused vanas kontorihoones erapinnal, aga nüüd tegutsevad valla hallatavas majas ning tänapäevastel ja nõuetele vastavatel pindadel,» lausus ta.
Remont läks koos käibemaksuga maksma 161 154 eurot ja kogu rahastus tuli valla eelarvest. 211,7ruutmeetrisel pinnal on nüüd apteekritel, perearstil ja -õdedel ning hambaarstil ruumi lahedalt.
Ka eelmises hoones olid perearstikeskus, apteek ja hambaarst kõik koos, kuid juba suvel said nad üürileandjalt teate, et peavad augusti algul välja kolima. Uue tervisekeskuse avamine tagas Järva-Jaani elanikele teenuse jätkumise kodukohas.
/nginx/o/2020/05/09/13093193t1hf39d.jpg)
Kirna tulbimeri paelus tuhandeid
Ei ole just tavapärane, et Järvamaa menuürituste kõrval suudaks mõni ettevõtmine olla sedavõrd edukas, et paeluks tuhandeid.
Mai lõpul kirjutas Järva Teataja sellest, kuidas Kirna mõisa juurest vooris läbi sadu autosid, millega inimesed olid tulnud õide puhkenud tulbimerd imetlema.
Kirna mõisa peremees Reimo Lilienthal sõnas toona, et ta poleks osanud uneski aimata, et 200 000 tulbisibula mulda panek on nii väärt turundustrikk, et toob ühe nädalavahetusega kohale mitu tuhat inimest. «Me ei loenda inimesi küll ükshaaval, kuid oskame masse silma ja parklas seisvate autode hulga järgi hinnata,» lausus ta siis.
Sellest lähtuvalt ütles Lilienthal, et 23. mail sündis kindlalt Kirna mõisa külastusrekord. «Usun, et ma ei eksi, kui ütlen, et päeva jooksul külastas meid ligikaudu tuhat inimest,» märkis ta.
Varasem suurim külastajate arv pärineb 2017. aastast, kui tervise- ja tasakaalupäeval käis ligi 500 huvilist.
Nüüd võttis Kirna mõisa pere plaani panna maha väljatäis nartsisse.
/nginx/o/2020/12/30/13553802t1h253c.jpg)
Koeru kiriku krutsifiks
Novembris avati Tallinnas Niguliste muuseumis kuulsa barokk-kunstniku Christian Ackermanni tööde näitus, mis jääb avatuks kuni järgmise aasta maini. Kõik vaadata olevad skulptuurid on kokku kogutud Põhja-Eesti pühakodadest, sealhulgas on esindatud ka Koeru, Järva-Madise ja Türi kirik. Lähivaates on näha ligi 60 kirikutele loodud skulptuuri. Uurida saab nende üllatavat sisestruktuuri, hilisemate värvikihtide alla mattunud ja taasleitud polükroomiat ning keerutada kujudest tehtud 3D-mudeleid.
Näitus on Eesti kunstiakadeemia, Eesti kunstimuuseumi ja EELK koostöös tehtud mitmeaastase uurimisprojekti kõrgpunkt ning just Koeru kiriku krutsifiks on selle üks pärle, sest see on ainus Ackermanni teos, mille puhul on säilinud algne polükroomia ehk värvilahendus.
Osaliselt on värvikihid Jeesuse figuuril ja ristil, mis on aegade jooksul saanud peale pruuni põrandavärvikihi, nüüd avatud. Projektimeeskonnal on plaanis Koeru krutsifiksi edasi uurida ja kunstiakadeemia töökojas originaalvärvid kattevärvide alt täielikult välja puhastada. Tõenäoliselt võetakse töö ette kevadsuvel.
Kose–Võõbu neljarajaline lõik
Augustis valmis üks osa taasiseseisvumisaja suurimast tee-ehitusobjektist: Kose–Võõbu neljarajaline maanteelõik. 23kilomeetrine lõik lihtsustab ka järvakate elu, sest nende tee pealinna on nüüd kolm kilomeetrit lühem. Suvel on heade ilmaolude korral lubatud neljarajalisel teel sõita 120kilomeetrise tunnikiirusega. Nii et kui sõita lubatud suurima kiirusega, jõuab pealinna seitse minutit varem kui seni.
Ajavõidust olulisem on maanteeameti Põhja teehoiu osakonna juhataja Janar Tüki ütlust mööda siiski teekonna ohutus. Selle tarvis on lõigule kogu ulatuses paigaldatud ulukitara, teele tulevad muutuva teabega liiklusmärgid ning kummalegi suunale üks laste mänguväljakute ja tualettruumidega puhkeala.
Kose–Võõbu teelõik läks maksma 88,7 miljonit eurot.
/nginx/o/2020/12/30/13553800t1h1d68.jpg)
Mälestusmärk luuletaja Kalju Lepikule
3. oktoobril eemaldati Aruküla mõisa pargis kate Koerust pärit suurmehe, suurema osa elust paguluses veetnud luuletaja Kalju Lepiku skulptuurilt. Tema looming alles ootab kodumaal väärilist avastamist.
Mõni päev enne luuletaja 100. sünniaastapäeva avatud mälestusmärk on ausammas ka Koeru kultuuri- ja haridusseltsile ninga idee eestvedajatele Aldo Tammele ja Herbert Lastile, kelle vankumatu sihikindlus omakandi suurmehe mälestuse jäädvustamisel aitas teha uskumatu usutavaks ja Lepiku vaimu kohalolu Aruküla mõisa pargis surematuks.
Teine Järvamaal pärit suur luuletaja, Hando Runnel, on hiljuti ajakirjas Looming ilmunud mõtiskluses iseloomustanud Kalju Lepikut tema enda lausutud sõnadega kellegi teise kohta: lihtne laulik ja jumalamees.
Luuletajat Koeru koolipoisina kujutava skulptuuri autor Elo Liiv peab tööd tänuvõla tasumiseks, sest 1990ndatel Rootsis kunstitudengina õppides toetasid tema hariduspüüdlusi stipendiumiga väliseestlased, teiste seas ka Kalju Lepik.
/nginx/o/2020/12/30/13553806t1h42ff.jpg)
Murumuri koerte mängupark
Türil Tolli metsa veeres asub valla kaasava eelarve toel rajatud Murumuri mängupark, mis on maakonnas esimene koerte ajaveetmiskoht. Paari kuuga ehitatud pargis on koertel kõik võimalused arendada nii füüsilisi võimeid kui ka meeleerksust.
Mängupargi eesmärk on koeri sotsialiseerida, treenida, neile uusi oskusi ja harjumusi õpetada. Lemmikud saavad kogu platsi ulatuses mängida ja vabalt joosta. Suurepärased võimalused on seal tegeleda ka koertespordi treeningutega, millega paranevad füüsilised võimed nii loomadel kui ka nende omanikel.
Türi koerte mängupark on tehtud natuke teistsuguse lähenemisega kui mistahes teised koertepargid linnades või asulates. Eriliseks teeb selle ennekõike loovuse ja teadmiste kasutus eesmärgil rikastada koerte elu viie meele kaudu. Selleks on parki rajatud tajuaed.
Juba esimesed avamisjärgsed kuud näitasid, et kauaoodatud parki oli väga vaja. Koeraomanikud kasutavad seda korrapäraselt ja atraktsioonid pakuvad koertele rohkelt tegevusvõimalusi.
Mängupark läks maksma 22 000 eurot.
/nginx/o/2020/12/30/13553807t1ha1c1.jpg)
Paide linnameeskond tegi ajalugu
2009. aastal jalgpalli meistriliigasse jõudnud Paide linnameeskond on aastate jooksul näinud nii häid kui halbu aegu. 2020. aastal tegi meeskond aga igas mõttes jalgpalliajalugu. Tänavust hooaega alustas Paide linnameeskond märtsi alguses 8:1 võiduga JK Tallinna Kalevi üle. Et seejärel kehtestati kevadise koroonalaine tõttu Eestis eriolukord, jäi meeskond kuudeks liigatabelit juhtima.
Aastasse mahtus ka klubi ajaloo esimene Euroopa liiga kvalifikatsioonimäng Vilniuse Žalgirisega.
Peamine on aga see, et möödunud aastal napilt neljandaks jäänud linnameeskond tuli esimest korda medalikohale ja lõpetas Premium liiga hooaja teisena. See tähendab ka teist korda eurosarja pääsu.
Paide linnameeskonna peatreener Vjatšeslav Zahovaiko on öelnud, et kohe hooaja alguses olid tuurid kõrgel ja mängijad on kohati olnud lausa fenomenaalselt head. «Mängijate pühendumine, see, kuidas on rügatud tööd teha, see, kuidas oleme hooaja vältel suutnud olla stabiilsed, on meid viinud sellesse punkti, kus oleme, ega tohiks kellelegi tulla üllatusena,» lausus ta.
/nginx/o/2020/12/30/13553803t1h522e.jpg)
Paide uued spordiväljakud
Paide spordikeskuse aasta oli toimekas, sest uue katte sai kümne aasta vanune kunstmurustaadion ning selle lähedusse on rajatud nullist kaks tenniseväljakut ja üks padeliväljak. Jalgpallurite rõõmuks sai 7000 ruutmeetri suurune kunstmuruplats tänapäevase katte. See ei põruta enam jalgu ning nüüd on seal nendel aastaaegadel, kui tavamurul mängida ei saa, hea treenida ja võistelda.
Enam-vähem samal ajal kerkis linnastaadioni kõrvale kaks tenniseväljakut, kus saab mängimas käia uuendusliku broneerimissüsteemi MyGames kaudu. Sügisel valmis ka linna lisaeelarvest hoogu juurde saanud padeliväljak.
Kõigi kolme spordiobjekti ehituseks kulus Paide linnal ligi 480 000 eurot, mis tuli suures osas linna eelarvest, kuid osa raha tuli ka poliitikute katuserahast ja lisaeelarvest.
Kui kunstmurustaadion ja tenniseväljakud leidsid valmimise järel kohe kasutust, siis hilissügisel valminud padeliväljakut saab hakata kasutama alles kevadel.
/nginx/o/2020/12/30/13553808t1h3f2b.jpg)
Türi põhikool ja spordihoone
2019. aasta septembris nurgakivi saanud Türi põhikooli avamispidu peeti maha tänavu augusti lõpul ning õigusega võisid kohaletulnud seda nimetada sajandi ehitiseks. Kohta, kus varem oli seisnud 1970ndate alguses ehitatud hoone, oli loetud kuudega kerkinud nüüdisaegne avar koolimaja ühes spordihoonega. Seda viimast oli Türil samuti pikisilmi oodatud, sest endine pisike koolivõimla ei vastanud ammuilma enam nõuetele ega vajadustele.
Avamispäevale oli tulnud mitusada inimest alustades kohalikest õpilastest ja linnarahvast ning lõpetades ministritega. Kõnede ja tänuavalduste voor kestis üle tunni. Mõni päev hiljem, tarkusepäeva aktusel väisas uut koolihoonet ja õppeaasta avaaktust ka president Kersti Kaljulaid.
Türi põhikooli uue õppehoone ehitus sai osalise rahastuse Euroopa Liidu tõukefondi meetmest «Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2014–2020».
Lepingu maksumus oli ligikaudu 11,4 miljonit eurot, millele lisandus käibemaks. Kool on mõeldud ligi 600 lapsele kolme paralleeli ja 24 õpilasega klassikomplektidele.
Hoone peaprojekteerija oli KARISMA arhitektid OÜ, ehitajaks Merko Ehitus Eesti AS ja Neim Projekt OÜ.
HÄÄLETA
Järva Teataja veebilehel.
Lõika Järva Teatajast välja kupong ja postita või too see Järva Teataja toimetusse (Väike-Aia 5, postkast 38, 72711 Paide).
Hääle võid saata e-kirjaga aadressile toimetus@jt.ee.
Valikust võib teada anda Järva Teataja Facebooki lehel sõnumitesse kirjutades.
Hääletus lõpeb 17. jaanuaril. Aasta tegu kuulutatakse välja jaanuari lõpus.
Tavapäraselt saab võitja auhinnaks tekstiilikunstnik Liis Pihliku vaiba, mis jääb meenutama tegusat aastat. Aasta tegu selgub 17. korda.
AASTA TEOD
2003 Imavere kõrts
2004 Türi staadion
2005 võidupüha paraad Paides
2006 Eesti tõe ja õiguse aasta üritused Albu vallas
2007 Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse külastuskeskuse valmimine
2008 segakoori Suisapäisa teguderohke aasta
2009 Paide spordihall
2010 Mäo liiklussõlm
2011 Imavere sotsiaalmaja
2012 Järvamaa haigla õendusabi keskus
2013 Paide arvamusfestival
2014 Koeru keskkooli õpilaste esikoht noorteprogrammis ENTRUM, kus nad tulid välja ökonätsuga Nätrum
2015 Aruküla mõisa ennistus
2016 Arvo Pärdi muusikaaed Paides
2017 Otsus rajada Paidesse piimakombinaat
2018 Paide teater
2019 Järva-Jaani vanatehnika varjupaiga laiendus ja muuseumide keskus
/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)