Õnnetusest, armastusest ja väest kasvas välja Järvamaa aasta tegu

Järvamaa aasta tegu 2020 sai alguse juba kaks aastat tagasi suure õnnetuse tõttu. 2019. aasta uusaastaööl lendas Nurmiko aiandi kasvuhoonesse rakett ja loetud minutitega oli kasvuhoone hävinud.

Kui seda õnnetust poleks juhtunud, siis oleksid tolles kasvuhoones sirgunud kevadeks ilusad tulbid, mida oleksime saanud poest osta. Nüüd jäid tulbisibulad aiandis maha panemata ja kui need kippusid hallitama minema, oli esialgu plaan need lihtsalt minema visata.

Sellest plaanist kuulis Kirna mõisa omanik Reimo Lilienthal. Ta tegi Nurmikole ettepaneku tuua ülejäänud 200 000 tulbisibulat Kirna mõisasse. Tasuks katsetada. Äkki hakkavad ikka kasvama. Ja kui ei hakka, ega siis sellest ka miskit kahju sünni. Reimo Lilienthal lõi Nurmikoga käed ja hiiglaslik kogus tulbisibulaid jõudiski Kirnasse.

Lilienthal ütles tagantjärele, et tööd ja vaeva oli tõesti palju. Talgute korras sibulad puhastati ja hiljem said need koos heade abilistega mõisaaeda mulda. Kui paljude inimeste käe alt tulbisibulad läbi käisid, seda ei osanud Lilienthal öelda.

Suur oli mõisarahva heameel, kui kevadel pistsidki tulbid ninad mulla seest välja ja neid oli oi kui palju. Kohe nii palju, et kokku lugeda ei jaksa.

Taimed aina sirgusid ja lehed läksid suuremaks, kuid õienuppe ei paistnud algul kusagilt. Lilienthal hakkas juba kartma, et kasvuhoones kasvamiseks aretatud tulbid päris lageda taeva all ilmataadi meelevallas õitsele ei puhkegi.

Veel natuke kannatust ja selgus, et hirm oli asjatu – tulid ka õied. Ja väga palju ja väga ilusad.

Kirna mõisa omanik Reimo Lilienthal õnnitlusi vastu võtmas Foto: Tiit Reinberg

Lilienthal sõnas, et niisugust õitemerd, nagu kevadel mõisaaias nägi, ei osanud nad ettegi kujutada. See oli isegi Nurmiko inimestele üllatuseks, et tulbid nii hästi kasvama läksid. Nende kasvuhoonetes kasvatamine on täielik teadus, kus reguleeritakse kogu aeg soojust, niiskust ja valgust. Mõisapargis reguleeris seda kõike ilmataat oma tahtmist mööda.

Lilienthal ütles muiates, et ega talgi ole õitemere kohta muud selgitust, kui et need palju käed, millest tulbisibulad läbi käisid, andsid edasi armastust lillede vastu. Küllap jätkub Kirna mõisa ümbruses ka väge, et tulbid kasvavad siin sama ilusasti kui tipptehnoloogiaga kasvuhoonetes. «Eks ikkagi armastus ja vägi,» kordas ta.

Lilled läksid õitsema kõige karmimal ajal. Riik oli koroonaviiruse tõttu lukku pandud. Kõik üritused olid ära jäetud. Kinod, teatrid, spaad ja isegi suuremad kaubanduskeskused olid kinni. Inimesed vaevlesid igavuse käes.

Ja siis levis mööda Eestit kulutulena uudis: Kirna mõisas on õitsevad tuhanded ja tuhanded tulbid. Tõeline õitemeri!

Ja jälle ei osanud Lilienthal ette näha, mis juhtuma hakkab. Niisugust inimeste tulva polnud mõis kunagi varem kogenud. Parimatel päevadel sõitis sinna tuhat inimest. Tuldi igast Eestimaa otsast, isegi saartelt. Et nautida sellel raskel ajal midagi ilusat, mis oleks hingele kosutuseks.

Nagu tulpe, oli ka nende imetlejaid nõnda palju, et mõisarahvas ei jõudnud kokku lugeda. Lilienthal pakkus välja, et inimesi võis olla üle 10 000.

Juba aastakümneid on Järvamaa kõige rahvarohkem üritus olnud Türi lillelaat. Kolme päeva jooksul käib seal sama palju inimesi, kui on Järvamaal elanikke – 30 000. Möödunud aastal jäi lillelaat ära. Arvamusfestivalile ei pääsenud korraga rohkem kui 2000 inimest. Seega võib kindlalt öelda, et Kirna mõisa tulbiväli oli möödunud aastal maakonna kõige rahvarohkem ettevõtmine.

Et õiteilu sai nautida õues ja mõisaaed on küllaltki suur, nii et vahemaad oli võimalik hoida rohkemgi kui kaks meetrit, siis polnud tarvis karta, et lilleilu nautimisest võiks alguse saada viirusepuhang.

Suure tõenäosusega pole ka tänavu kevadel, kui lilled nina maa seest välja pistavad, viirus kadunud ja kehtivad piirangud. Lilienthal ütles, et nemad on kevadeks juba valmistunud ja tahavad tänavu veelgi ilusamat vaatepilti pakkuda. Nimelt on sügisel Kirnas mulda pistetud 35 sorti tulbisibulaid, lisaks 15 000 nartsissi.

Lilienthal selgitas, et kuna tulbimeri meeldis nii paljudele inimestele, siis enam ei käi nad taimedega ringi iseenesetarkusest, vaid mentorina on nõu ja jõuga abiks kogenud aednik Reelika Marrandi.

Selles, et ka tänavu kevadel on oodata tuhandeid inimesi Kirnasse õiteilu nautima, Lilienthal ei kahtle. «Juba praegu helistavad turismifirmad ja küsivad, millal võiks bussidega meie juurde tulla,» märkis ta.

Reimo Lilienthal on varem meediale öelnud, et tegutses aastaid ettevõtjana, kuid kümme aastat tagasi sai ta Vahemerel purjetades pikselöögist pihta ja seejärel muutus elu 180 kraadi. «Olin enne paadunud skeptik ja ratsionalist ehk tavaline Eesti egoistist jõmm, kes uskus ainult fakte ja kelle elu mõtteks oli jõukuse tagaajamine,» on ta enda kohta öelnud.

Kuuldes, et Kirna mõisa tulbimere hääletasid inimesed Järvamaa aasta teoks, avalikustas Lilienthal, et just tulbid oli need, mis ta palju aastaid tagasi esimeste äritehinguteni viisid. Ta oli alles 15aastane, kui hakkas koos vennaga kodus keldris tulpe kasvatama. Kogu äri eesmärk oli saada lilled õitsema täpselt 8. märtsiks, rahvusvaheliseks naistepäevaks.

Nõukogude ajal oli tulbiõis 8. märtsil tõeline defitsiit ja selle eest võis küsida krõbedat hinda. Lilienthal meenutas, et kui tulp läks õide 9. märtsiks, siis see oli ärilises mõttes häving.

Mis päeval tänavu kevadel Kirna mõisas tuhanded ja tuhanded tulbid õitsema hakkavad, pole Lilienthalil õrna aimugi ja see pole ka enam oluline. «See pole meile äri,» ütles ta.

Aasta teo hääletusest võttis osa rekordarv lehelugejaid

Järva Teataja peatoimetaja Tiit Reinberg ütles, et tänavu võttis Järvamaa aasta teo hääletusest osa üle 3500 lehelugeja. "Nii palju inimesi pole aasta teo hääletusel kunagi varem kaasa löönud. Suur aitäh, kõikidele hääletajatele," täna ta.

Natuke rohkem kui kolmandik hääletajatest valis aasta teoks Kirna mõisa tulbimere.

Reinberg uskus, et küllap see oli märk möödunud raskest aastast, mis meie elu ja toimetamist palju piiras. Kevadel, kui lisaks kultuuri- ja sporiasutustele olid isegi kaubanduskeskused suletud, oli Kirna mõis oma tuhandete õitsvate tulpidega, paljudele inimestele hingekosutuseks. Selgeks märgiks, et kevad on käes ja elu läheb paremaks.

Reinberg tunnistas, et lilleilu nii võimas võit, tuli ka temale üllatuseks, sest konkurents aasta teo tiitlile oli tugev.

"Türil valmis eelmine aasta uus põhikool ja spordihoone, mida on tituleeritud selle omavalitsuse sajandi ehituseks," sõnas ta. "Usun, et nii mõnelgi varasemal aastal, oleks nii tähtsa ehituse valmimine kindlasti enim hääli kogunud."

Türi uue põhikooli ja spordihalli poolt andis oma hääle iga viies hääletusest osalenu.

Tähtsuselt kolmandaks teoks valisid lehelugejad möödunud aastal valiminud Tallinna-Tartu maantee Kose-Võõbu neljarealise teelõigu valmimise. See ettevõtmine kogus iga kümnenda hääletaja toetuse.

Järvamaa omavalitsuste liit ja Järva Teataja on Järvamaa aasta tegu valinud juba 19 aastat.

Järvamaa aasta tegu 2020 kandidaadid

Paide teatris etendus «Carmen»

Järva-Jaani tervisemaja

Kirna tulbimeri paelus tuhandeid

Koeru kiriku krutsifiks

Kose–Võõbu neljarajaline lõik

Luuletaja Kalju Lepiku mälestusmärk

Murumuri koerte mängupark

Paide linnameeskond tegi ajalugu

Paide uued spordiväljakud

Türi põhikool ja spordihoone

AASTA TEOD

2003 Imavere kõrts

2004 Türi staadion

2005 võidupüha paraad Paides

2006 Eesti tõe ja õiguse aasta üritused Albu vallas

2007 Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse külastuskeskuse valmimine

2008 segakoori Suisapäisa teguderohke aasta

2009 Paide spordihall

2010 Mäo liiklussõlm

2011 Imavere sotsiaalmaja

2012 Järvamaa haigla õendusabi keskus

2013 Paide arvamusfestival

2014 Koeru keskkooli õpilaste esikoht noorteprogrammis ENTRUM, kus nad tulid välja ökonätsuga Nätrum

2015 Aruküla mõisa ennistus

2016 Arvo Pärdi muusikaaed Paides

2017 Otsus rajada Paidesse piimakombinaat

2018 Paide teater

2019 Järva-Jaani vanatehnika varjupaiga laiendus ja muuseumide keskus