Priit Värk: Geograafiliselt on Paide olnud Eestimaa keskpunktiks aegade algusest saati

Paide linnapea Priit Värk. Foto: Dmitri Kotjuh

Paide linna tänavuse kultuuripreemia laureaadi Tiiu Saaristi raamatus „Viidalepa vested“ kirjeldab nimitegelane oma kodulinna 1930ndatel järgmiselt: „Paide turuplats oli niisugune tähtis koht, mida sakslaste eeskujul võis nimetada ka maailma keskpaigaks. Nemad ju laulsid kaua aega ühes laulus, et Berliin on maailma keskpunkt. Paides oli selleks turuplats. Kogu lugu on naljast tegelikult väga kaugel. Sellel turuplatsil ja ümbruses keerles kogu tollaaegne linnaelu.“

Priit Värk

Paide linnapea

Täna õhtul kui president Paide Muusika- ja Teatrimaja laval peab Eesti Vabariigi 103nda aastapäeva kõne, siis olemegi maailma keskpunkt või vähemalt Maarjamaa keskpunkt. Tõukuvalt pidupäeva toimumisest meie kodulinnas on sajad tuhanded silmapaarid saanud läbi Terevisiooni ja Ringvaate saadete Paide kohta teada asju, mida me mõnikord ei oskagi isegi kohapeal hinnata või tähele panna. Tantsida balletti või saada koolis maleõpet, aga ka nautida pidevalt Eestis uudiskünniseid ületava jalgpallimeeskonna ja professionaalse Paide Teatri  esitusi. Nii et paaril viimasel päeval oleme tõesti olnud keskpunktiks ja seekordne kontsertaktuse toimumine meie kultuuritemplis ei ole pelk juhus, vaid see on kiitus kõigi paidelaste tööle, sest meil on mida näidata tervele riigile ja mille üle uhkust tunda.

Ja loodetavasti lähitulevikus saab ka Ants Viidalepa lapsepõlve ajal turuplatsiks olnud keskväljak oma ajaloolise tähtsuse tagasi inimeste kooskäimiskohana – maailma keskpunktina - ent see on juba hoopis teine lugu.

Geograafiliselt on Paide olnud Eestimaa keskpunktiks aegade algusest saati. Mitte kunagi varem pole see keskpunkt olnud ülejäänud eestlastele ajaliselt nii lähedal kui praegu. Viidalepa mälestustes kirjeldab ta oma esimest rongisõitu koos vanematega Tallinna nõnda: põhjalik asjade pakkimine, ema poolt toitude küpsetamine kaasa, seejärel voorimehega sõit raudteejaama ja alles siis algas rongiga minek pealinna. Igas jaamas toimus pikem peatus ning Kirna mäest ei jaksanud rong esimese korraga ülessegi minna ja hakkas tagurpidi tagasi veerema. Ettevalmistused ja sõit võisid võtta kokku terve ööpäeva.

Rongid Paides on tõesti ammune minevik, kuid teaduse ja tehnoloogia areng on muutnud ja muudab ka edaspidi meie elukulgu. Neljarealine kiirtee Paide linnas asuva Võõbuni on reaalsus ja järgmisel aastal jõutakse juba Mäoni. Liites sinna juurde kaasaegsed kiired autod, tähendab see meie keskväljakult umbes 50 minutilist autosõitu Ülemisteni.

Milleks räägin tähtpäeval taas kiirteest ja autodest? Seepärast, et loodetavasti positiivne kajastus, mis kaasneb Vabariigi aastapäeva kontserdiga Paidest, aegruumiline lähenemine pealinnale ja edasine tehnoloogia areng, mis muudab meie tööharjumusi, avab meile võimalused, mis aitaks pöörata ringi elanikkonna vähenemise trendi. Sihiga, et viie aasta pärast tähistame Eesti iseseisvuse väljakuulutamist taas üheskoos, kuid siis on paidelaste arv taas üle 11 000.

Ühiskonna veenmine, et teaduse saavutustega saab maailma parandada, on okkaline ja ohtlik ettevõtmine ning mul tasuks targu vaikida. Nii nagu kadunud Hardo Aasmäe on kommenteerinud: „Massidele jutlustamine toob lõppeks kaasa Jeesus Kristuse saatuse. Ehk siis selle, et sind lüüakse luuserina 33. eluaastal risti. Palju mõistlikum on olla Lapi Tark, valdav osa elust vaikida ja elada õnnelikult kõrge vanuseni.“ Ent mure Paide, Eesti ja kaasmaalaste lähituleviku pärast sunnib mind ikkagi suud paotama ka selle paljukõneldud nakkusviiruse ja vaktsineerimise asjus.

Eestlased on teaduse usku. Seda kinnitab ka 2020. aastal avaldatud Eesti Teadusbaromeetri raport, milles uuriti Eesti inimese isiklikku suhet teadusega ning hinnanguid teaduse seostele ühiskonnaga. Eesti elanike usaldus teaduse vastu on väga kõrge (78%) ja enamik eestlastest peab teadlasi ekspertideks.

Selle raporti kontekstis on kummastav paljude kaasmaalaste ja -linlaste leige suhtumine ja tahe teadlaste poolt väljatöötatud vaktsiiniga alistada koroonaviirus. Mõistetav on mure oma tervise pärast, sest kes tahaks terve inimesena lasta ennast süstlaga torkida?! Reaalses maailmas on aga haigused ja reaalses maailmas tuleb teha valikuid, mis ei tohiks lähtuda vaid egoistlikust maailmapildist. Kas vaktsineerida selleks, et Eesti haiglasüsteem püsiks, vaktsineerida selleks, et vanaemad ja -isad saaksid ohutult elada, et lapsed saaksid koolis kvaliteetset kontaktõpet või jätta see kõik tegemata ning loota, et küll teised teevad ja ajaga lähevad pahad asjad iseenesest mööda? Need rasked valikud on peagi iga eestlase enda kätes ja loodetavasti mõeldakse siis lisaks endale ka nõrgematele, kes vajavad meilt tegusid.

Kallid paidelased!

Kui Eesti iseseisvumise 100. aastapäeval külastas president Kersti Kaljulaid Paide Püha Risti Kirikus toimunud oikumeenilist jumalateenistust ja tähistasime Paide linnaruumis Isamaa sünnipäeva suuremalt kui kunagi varem, siis kolm aastat hiljem, kui samal päeval on taas president meie kodulinnas, tuleb meil pidutseda tagasihoidkumalt kui kunagi varem. Ent see ei vähenda kuidagi Eesti Vabariigi iseseisvuse kõikumatust ja olulist, sest kõigi eestlaste ühine missioon on tagada Eesti iseseisvus igavesti.

Palju õnne meile kõigile!