:format(webp)/nginx/o/2015/11/09/4677767t1hf753.jpg)
/nginx/o/2021/03/15/13679779t1heed6.jpg)
- Nõudlus vaktsiinidele on suurem kui pakkumine
- Oma nimistu patsientidele saab vaktsiine vaid näpu otsaga
- Perearstid paneks seljad kokku kui vaid vaktsiine antaks
- Järgmist saadetist tuleb oodata nädalaid
Paide perearst Ingrid Alt selgitas, et uudiste kõrval, kus päevaste vaktsineerimiste arvud teevad rekordeid ning mitmed maakonnad saavad rõõmustada, et üle 80aastastest inimestest on juba üle poole elupäästva süsti saanud, pole järvalastel erilist põhjust rõõmustada.
Alt ütles, et nad olid küll tublid ja esirinnas, kui said esimesena haridusasutuste töötajad vaktsineeritud.
Sama edukalt jätkus apteekrite, hooldajate, sotsiaaltöötajate, tugiisikute ja teiste eesliinitöötajate vaktsineerimine, kuid riskirühma patsientidele ehk eakatele pole perearstinimistutes vaktsiini kuigi palju jagunud.
«Möödunud nädal oligi nii-öelda Järvamaa nädal, kui oli meie vaktsiinide saamise kord. See tähendas aga, et iga perearstinimistu kohta laekus 30 doosi Pfizer Biontech vaktsiini,» selgitas Alt.
«Saime seega Vee perearstikeskusse 90 doosi, mis on meie riskirühma inimeste kohta käputäis.»
Teisipäeval toodud vaktsiinid süstiti Aldi ütlust mööda inimestele ära põhimõtteliselt ühe päevaga. «Saaksime seda teha ka ülejäänud päevadel. Aega süstida on ju viis päeva ning kui kogused oleksid suuremad, saaks vaktsineeritud kordades rohkem riskipatsiente,» ütles ta.
Alt lisas, et veebruari viimasel nädalal said maakonna perearstid vaktsiini samasuure koguse. «See tähendab, et kokku on iga perearst saanud oma nimistu riskirühmale ära süstida vaid 60 vaktsiinidoosi,» täpsustas ta.
Mis puutub AstraZeneca vaktsiini, siis seda pole Alt oma nimistu patsientidele saanud ühtegi doosi. «Kõik, mis oleme saanud, on olnud sihtotstarbelised vaktsiinid eesliinitöötajatele,» märkis ta.
Selline olukord ajab Aldi meelest nutma.
«Inimesed helistavad iga päev ja küsivad ning mul pole vastata midagi muud, kui et vaktsiini lihtsalt pole,» sõnas ta.
Kõik Järvamaa perearstid on Aldi selgitusel kokkuhoidvad ja suhtlevad omavahel ning nende ühine seisukoht on, et nad võiksid vaktsineerida palju rohkem inimesi.
Vaktsineerimisega kaasaskäivaid riske saavad Aldi hinnangul kõige paremini ette näha just perearstid. «Süvaveenide trombiohtu peab perearst oma töös kogu aeg jälgima ja meil on hea ülevaade patsientidest, kellel on see risk,» ütles ta. «Samuti pole ma vaktsineerinud neid patsiente, kelle puhul on teada, et nad saavad teatud krooniliste haiguste vastu ravi.»
Paraku suunatakse vaktsiine hoopis teistesse meditsiiniasutustesse massvaktsineerimisteks. «Kusjuures seal puudub vaktsineeritavate kohta igasugune andmebaas ja süst tehakse üksnes inimese enda ütlustele tuginedes,» sõnas Alt.
Nii näiteks pole päästjate ja politseitöötajate immuniseerimisandmeid siiani andmebaasis, kuigi süsti said nad juba poolteist nädalat tagasi.
Aldi ütlust mööda küsiti ka Järvamaa perearstidelt, kas nad oleksid nõus nädalavahetustel massvaktsineerimisi tegema, kuid nad jäid seisukohale, et miks teha seda puhkepäevadel, kui neil on selleks tööaeg olemas. «Oleksime nõus panema perearstidega seljad kokku ja kõik oma nimistute patsiendid näiteks Paide muusika- ja teatrimajas ühel päeval ära vaktsineerima, kui sinna vajalik kogus vaktsiini kohale toodaks. Paneksime igaüks oma nimistu vaktsineerimiskoha üles ja võiksime hommikust õhtuni süstida nii palju kui vaja, kuid sellist võimalust kahjuks ei pakuta,» lausus ta.