Kemikaaliohutuse reidi tulemused: korras oli alla veerandi asutustest

Kemikaaliohutuse reid. Foto: Taavi Prints/Päästeamet

Ajavahemikul 15.02-12.03.2021 viisid Päästeamet ja Tööinspektsioon läbi ühise reidi, et kontrollida üle kogu Eesti asutusi, mis käitlevad ohtlikke kemikaale väikeses koguses. 

Päästeamet külastas 54 asutust, millest 41 tuvastati puudused, ehk korras oli vaid 24% (13 asutust). Tööinspektsiooni kaasati 18 asutuse külastamise korral. 

Päästeameti pädevuseks on kontrollida ehitisi tuleohutuse seaduse alusel ning ka suurõnnetuse ohuga ja ohtlikke ettevõtteid kemikaaliseaduse alusel. Lisaks suurtele ettevõtetele võivad aga ohtu põhjustada ka kõik teised ettevõtted või asutused, mille territooriumidel paiknevad tanklad või mis käitlevad kemikaale, sh spordihooned, haiglad/tervisekeskused, basseinidega koolid ja lasteaiad, veekeskused/spaad, tootmis- ja tööstusettevõtted. Ohu suurus sõltub seejuures mitmest tegurist: missugused on käideldava kemikaali kogused, kas ainet vaid hoiustatakse või ka kasutatakse erinevates protsessides, missuguseid ennetus- ja leevendusmeetmeid on ettevõtted rakendanud jne.

Päästeamet külastas 54 asutust, millest 41 tuvastati puudused, ehk korras oli vaid 24% (13 asutust). Tööinspektsiooni kaasati 18 asutuse külastamise korral.

Kemikaaliohutuse reidi raames küsiti andmeid kemikaalide kohta, hinnati kemikaalide hoiukohtade nõuetele vastavust, töötajate teadlikkust ning koolitatust (sh õppuste korraldamist) õnnetusjuhtumi avastamisest ja tegevustest õnnetuse korral, sh kas on olemas vajalikul hulgal vahendeid selle tagajärgede likvideerimiseks. Kontrolli põhirõhk suunati just kemikaalide hoiukohale ning selle ümbrusele asutuses.

Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe tõdeb heameelega: „Üheski asutuses, mida kontrolliti, ei ületatud kemikaalide ohtlikkuse alammäära. Paraku esines kõige rohkem puudusi kemikaalide hoiukohtade puhul – 28 asutuses oli hoiukoha märgistuses nõuetele mittevastavusi ning lisaks 28 asutuses esines probleeme hoiukoha endaga.“ Teadmised, kuidas tegutseda tulekahju ja/või kemikaalide lekke korral puudusid 18 asutuse töötajatel. Samuti osutusid probleemkohtadeks ohutuskaardid (22 asutuses), evakuatsioonivalgustus, -teed ja -sulused (19 asutuses), puuduolevad lekke korral tegutsemiseks vajalikud vahendid (19 asutuses). Tuleohutuse seaduse alusel tuvastati ka muid rikkumisi.

„Kemikaaliohutuse reid tõestas, et tegemist oli vajaliku valdkonna kontrolliga,“ ütleb Tähe „kuid kohati puuduvad Päästeametil tuvastatud asjaolude suhtes ettekirjutiste vormistamiseks õigused.“ Samas tehti kindlaks asutuste kemikaaliohutusega soetud peamised probleemid ning nõustati, kuidas paremini kemikaale käidelda ning õnnetuste korral tegutseda.

Eestis on varasematel aastatel juhtunud mitu õnnetust, kus basseinivette on sattunud liialt palju kloorilahust ning inimeste tervis on seetõttu olnud ohus. Samuti on juhtund õnnetusi, kus kemikaalianumad on läinud ümber ja kemikaal on lekkinud läbi põranda alumisele korrusele. On olnud ka õnnetusi, kus omavahel on segatud kemikaale, mis olemuselt kokku ei sobi ning seeläbi põhjustanud ohtliku olukorra. Lisaks on puhkenud mitmeid tulekahjusid hoonetes, kus on olnud ohtlikke kemikaale, mis on raskendanud päästetöid.