Õnnetuste vältimiseks tuleb avalikud mänguväljakud enne hooaega korrastada

Laste mänguväljak Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) järelevalve tulemustest selgub, et avalike mänguväljakute peamised rikkumised on katkised, kulunud ja seega ohtlikud seadmed.

TTJA tuletab avalike mänguväljakute omanikele meelde, et enne mänguväljakute aktiivset kasutusaega tuleb need korralikult kontrollida, korrastada ja hooldada.

Mullu jaanuarist kuni tänavu märtsini viis TTJA läbi 13 avaliku mänguväljakuga seotud järelevalvemenetlust, ühe menetluse seoses skatepargiga ning kaks seoses seiklusradadega.

Mullu jaanuarist kuni tänavu märtsini viis TTJA läbi 13 avaliku mänguväljakuga seotud järelevalvemenetlust, ühe menetluse seoses skatepargiga ning kaks seoses seiklusradadega. „Menetlustest selgusid peamised puudused: mänguväljaku seadmete ja turvaalade ebapiisav hooldus, kulunud ja katkised seadmed, lisaks veel ka nõuetele mittevastavad seadmed, kus näiteks on esinenud ka kaela takerdumise oht. Neid kõiki saab käsitleda omanikukohustuste rikkumisena,“ loetles TTJA ehitusosakonna juhataja Kati Tamtik.

Nii vanadel atraktsioonidel kui ka uutel seadmetel, mille puhul on tehtud vigu seadmete paigaldamisel, võib esineda kohti, kus kõrgustes ronimisel võib tekkida pea ja kaela takerdumise oht, mis võib endas kujutada lämbumisohtu, kui lapse pea peaks kõrgustes redelipulkade või seadmete osade vahele kinni jääma. Sellega seoses laekus nimetatud perioodil TTJA-le teade ühe õnnetuse kohta, kus laps sattus poomisohtu vana metallist ronimisredeli pulkade vahel. Selle juhtumi puhul demonteeriti vastav seade kohe pärast õnnetuse juhtumist.

„Vanade, nö nõukogudeaegsete mänguväljaku seadmete  osas juhime tähelepanu, et antud seadmed võivad kujutada endas teatavat ohtu, kuid neid ei pea ilmtingimata eemaldama, kui leitakse mõni teine viis nende ohutuks muutmiseks,“ lisas Tamtik. „Näiteks liiga kitsaste redelipulkade vahede puhul võib teatud redelipulgad eemaldada, mille järel muutuvad vahed suuremaks.“

Lisaks laekus TTJA-le teade ka skatepargis juhtunud õnnetusest, kus laps kukkus ja vajas arstiabi skatepargi katendis oleva augu tõttu.

Samal perioodil pöörduti TTJA poole 24-l korral erinevate küsimustega avalike mänguväljakute kohta. „Peamised küsimused on olnud seotud avaliku mänguväljaku defineerimisega (milline mänguväljak on avalik), mänguväljakutele paigaldatavate seadmete nõuetele vastavusega, ohutuse hindamisega ja kontrollimisega,“ rääkis Tamtik.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA)  tuletab avalike mänguväljakute omanikele meelde, et enne mänguväljakute aktiivset kasutusaega tuleb mänguväljakud korrastada ja hooldada. Avalikuks mänguväljakuks loetakse mänguväljakut, millel on lastele vaba juurdepääs ning selle omanik ei kontrolli, kes ja mis hetkel mänguväljakut kasutab. Sellisteks mänguväljakuteks on ka korterelamute juures olevad mänguväljakud. Avalikud mänguväljakud on ehitusseadustiku mõistes ehitised ning neile kohaldub üldine ehitiste ohutuse printsiip – mänguväljak peab olema igal ajahetkel ohutu ning selle ohutuse ja korrashoiu eest vastutab mänguväljaku omanik. Korterelamute juures olevate mänguväljakute puhul, kus mänguväljak on kaasomandis, vastutavad korteriomanikud ühiselt.

TTJA tuletab samuti meelde, et avalik mänguväljak on projekti ja ehitus- ning kasutusloa kohustuslik ehitis. Avaliku mänguväljaku rajamisel peab lähtuma heast ehitustavast, tagamata paigaldatud mänguväljaku seadmete ohutuse nende sihipärasel kasutamisel ning samuti tagama loodus- ja kultuuriväärtuste säilitamise ja kaitse. Lisainfot avalike mänguväljakute ja nende nõuete kohta leiab TTJA kodulehelt.