Millega arvestada kui plaanid lemmiklooma võtta?

Oja tänav, Pärnu 24MAR2021 Lemmikloomad, loomalugu. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Suve lähedus ja peatselt saabuvate puhkuste aeg paneb nii mõnegi meist mõtlema lemmiklooma võtu peale.

Sageli ei võeta lemmiku võttu tõsiselt ja seetõttu ei mõelda seda ka hästi läbi - otsus tehakse emotsiooni ajel ega arvestata, milline loom võiks üldse omanike elustiiliga ja võimetega sobida. Eesti Loomakaitse Selts (ELS) kutsub üles loomavõttu hoolikalt kaaluma, et ennetada tulevikus tekkida võivaid probleeme. 

Sageli ei võeta lemmiku võttu tõsiselt ja seetõttu ei mõelda seda ka hästi läbi - otsus tehakse emotsiooni ajel ega arvestata, milline loom võiks üldse omanike elustiiliga ja võimetega sobida.

Lemmiklooma kiputakse tihti valima toetudes valedele alustele. Näiteks valitakse loom tema välimuse järgi, kuid ei arvestata tema vajaduste ja iseloomuga. Loomaga koos elades aga avastatakse, et ei suudeta lemmikule pakkuda temale sobivat keskkonda, rahuldada tema vajadusi ega sobitada pere või omaniku elurütmiga. Lisaks võib juhtuda, et loom ei vasta võtjate ootustele, mis võib lõppeda sellega, et lemmikloomast loobutakse või ta jäetakse üksi aia- või toanurka oma lõppu ootama. 

„Enne looma võtu tasuks alustuseks endalt küsida miks me endale lemmiklooma soovime - kas tahame kaaslast kellega koos aktiivseid või mitte nii aktiivseid tegevusi ette võtta, kellega natukene mängida ja õhtud koos mõnusalt diivanil veeta või tahame hoopis looma, keda on tore peale väsitavat töö- või koolipäeva jälgida. Loomulikult peaks selle juures ka mõtlema kas tahame ja suudame sellele loomale pakkuda seda mida tema vajab ning kas oleme valmis loomaga arvestama igas olukorras, kui muutub meie elu, kui ajad on keerulised,” kommenteeris ELSi juhatuse liige Geit Karurahu. 

Meie valikud ja plaanid, mis me elus teeme nagu elukoha vahetus, kallimaga kokku kolimine või laste saamine mõjutavad kõik ka meie lemmiklooma.  Loom on meie vastutada, mis tähendab, et peame suutma tegeleda kõikide probleemidega, mis meie temale põhjustame või mis tekivad tulenevalt looma liigist või iseloomust. Meie kohustus on nende eest hoolitseda, neid õpetada, tutvustada neile maailma ja selle reegleid ning kaitsta neid halva eest. Kas oleme selleks valmis ja millise looma heaolu eest suudame vastutada?

Kui veedad suure osa päevast kodust eemal ja sul ei ole võimalik lemmikut endaga kaasa võtta või päeva keskel temaga veidi aega veeta, siis koer ei pruugi sinu lemmikuks sobida. Karjaloomast koerale on loomuvastane veeta pikki tunde üksinduses, seda eriti kutsikaeas. See võib põhjustada loomale stressi ja tuua kaasa nii tervise- kui käitumishäireid. Samuti vajab koer palju tähelepanu ja koolitamist. Samas, närilised ja eksootilisemad loomad meie tähelepanu ei vaja, kuid vajavad see-eest hädasti liigiomasele keskkonnale vastavaid tingimusi.

Eesti  Loomakaitse Selts palub kõigil lemmiku soovijatel enne hoolega ja realistlikult oma otsus läbi mõelda ning valikute tegemisel arvestada looma heaoluga. Igal inimesel ei pea olema lemmiklooma, kuid igal lemmikul peab olema oma inimene. 

Mille peale mõelda enne looma võtmist, loe täpsemalt siit.

Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abivajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve teel