Kiirraudteega hoiame loodust ja inimesi

Tõnu Grünberg Foto: Rail Baltic Estonia OÜ

Käesolev aasta on kuulutatud Euroopas raudteeaastaks. Kui eelmise sajandi viimastel aastakümnetel oli raudteetaristu maanteede arenduse kõrval pigem vaeslapse rollis, siis nii möödunud kui ka alanud kümnendil näeme ulatuslikke investeeringuid just raudteede ja rongiliikluse arendusse. Seda ka siinsamas Eestis.

Rail Balticust saab seejuures poole sajandi jooksul esimene täiesti uus raudteetaristu, mis Eestisse ehitatakse. Arvestades, kui palju on selle aja jooksul ehitatud maanteid, teid, tänavaid, on ligi 30 aastat küpsenud rahvusvahelise raudteeühenduse realiseerimiseks viimane aeg, kui soovime, et meile tekiks praegustele liikumisviisidele lisaks vähemalt üks tõsiseltvõetav keskkonnasõbralik alternatiiv.

Üsna sageli pärivad inimesed, miks seda raudteed vaja on või mis me sellest kasu saame. Need on põhjendatud küsimused. Inimestel on õigus olla skeptiline, eriti nende sündmuste ja asjade suhtes, mis pole nii-öelda käegakatsutavad ja jäävad teatud ajahorisondi taha.