Olümpiavõitja Gerd Kanter: peame otsima võimalusi, kuidas Eesti inimesi rohkem liikuma saada

Gerd Kanter. Foto: Ain Liiva / Virumaa Teataja

Olümpiavõitja ja praegune spordiklubi Nord spordidirektor Gerd Kanter hindab Eesti inimeste tervisespordiharjumusi võrreldes Põhjamaadega mahajäänuks ning peab oluliseks leida üles põhjused, miks Eesti inimesed nigelalt rahvasporti teevad.

Spordiklubi Nord ja Samsungi ühisel virtuaalsel tervisepäeval rääkis Kanter, et võrreldes Põhjamaadega, kus tervisesport on kõvasti au sees, on Eesti selge mahajääja. Kuigi viimastel aastatel on rahvaspordiharrajastajate hulk tõusnud ning Kanteri sõnul on tekkinud proffide kõrvale tõsiseid amatööre,kes treenivad isegi rohkem kui tippsportlased, on kogu rahvastikku arvestades inimeste tervis sportimisharjumuste puudumise tõttu siiski kehv.

“Kui me vaatame uuringuid, siis Põhjamaades liigub elanikkonnast pea 70% aktiivselt. Samas iganädalaselt tegeleb Eestis liikumisharrastusega 51%.

Ülejäänud elanikkonnast 29% tegeleb liikumisega paar korda kuus ja 20% ei tegele üldse.

Spordiklubi Nord ja Samsungi ühisel virtuaalsel tervisepäeval rääkis Kanter, et võrreldes Põhjamaadega, kus tervisesport on kõvasti au sees, on Eesti selge mahajääja.

„Eesti inimeste liikumisharrastuse kasvatamisel on veel suur töö ees,” ütles Kanter. „Kehalist aktiivsust on hea ilmestada kehamassiindeksi näitajaga. Turu-uuringute AS eelmise aasta oktoobris tehtud uuringust tuli välja, et 37% kõigist vastanutest vanuse vahemikus 15-69 aastat on normaalkaalus, 58% ülekaalus ja 4% alakaalus.“

Kanteri sõnul on täiskasvanute miinimumvajadus 30 minutit liikumist päevas, laste puhul on see üks tund. Selleks võib olla kõndimine või muu aktiivne liikumine, kuid kindlasti peaks see sisaldama intensiivsemaid lõike.

“10 minutist sellest ajast tuleks tempokalt selliselt liikuda, et nahk saab märjaks. Muidu ei teki tervisekasu. Me peame oma organismi piisavalt treenima, et sellest tervisekasu lõigata,“ juhendas Kanter. „Treeningu puhul on arengu tagamiseks vaja teha vähemalt kolm korda nädalas trenni.“

Tervisekasuks loetaks sellist tegevust, mis toob kasu tervisele ja üldisele töövõimele. Selline tegevus tõstab keha ainevahetust 3-6 korda võrreldes puhkeolekutasemega.

Neile, kel on raske end tervisekasu saamiseks igapäevaselt liikuma motiveerida, soovitab Kanter kasutada nutividinaid, mis inimese füüsilist seisundit ja treeningut monitoorivad ning tervisest ülevaate annavad.

„Väga tihti annavad just nutiseadmed märku, et oleme liiga pikalt istuma jäänud ja on aeg minna ennast liigutama. Need on mõnusad abimehed, mis motiveerivad, annavad võimaluse treeninguid jälgida ja suurendavad hasarti,“ ütles Kanter.

Neile, kes soovivad enda tervist kompleksselt jälgida, soovitab samuti tervisepäeval inimestele nõu andnud perearst Madis Veskimägi laadida telefoni Samsung Health Monitor rakendus, mille abil saab jälgida enda vererõhku ning südame EKG-d. Seetõttu on tegemist hea abimehega ka eakamatele inimestele, kellele need andmed on igapäevaselt olulised.

„Number üks soovitus on eakatele siiski see, et liikuda tuleb iga päev. 150 minutit nädalas mõõdukat liikumist, kuhu käib nii jalutamine, kepikõnd kui ka  tantsimine ja juurde leida 10 minuti jagu midagi intensiivsemat,“ soovitas olümpiavõitja Kanter.