Igakevadine nuhtlus: Kulupõlengud on muutunud pea igapäevaseks

Kulupõlengud on kevadest kevadesse korduv mure. Foto: Elmo Riig

Päästjate jaoks on kulupõlengud on muutunud pea igapäevaseks. 

Tuletegemise ohutusreegleid eirates võib tule tegemine päädida suure kahjuga, kus kannatada saavad inimesed ja kodudki. Pole harvad juhud, kus kulupõleng algab lisaks lõkke tegemisele ka maha visatud suitsukonist, tikust või põllule visatud klaaspudelist. Kulupõletamine ja süütamine on keelatud, ohtlik ja karistatav tegevus.

Et vältida lõkkest alguse saavaid tulekahjusid on oluline meeles pidada järgmisi lihtsaid reegleid:

• lõkkekoht peab olema hoonetest ohutus kauguses, sest sädemed võivad tuulega lennata hoone peale;

• alla meetrise läbimõõduga lõke peab olema hoonest vähemalt 8 m kaugusel;

• lõke läbimõõduga üle 1 m peab olema hoonest 15 m kaugusel;

• lõkkekoha ümbrus tuleb puhastada kuivanud taimedest, okstest ning muust põlevast materjalist; 

• lõke tuleb piirata kivide või pinnasevalliga;

• lõket tohib teha vaid siis, kui tuule kiirus on alla 5,4 m/s (nõrk tuul);

• koduaia lõkkes tohib põletada vaid puhast (immutamata) puitu ning pappi ja paberit;

• lõket tuleb valvata ja hoia selle läheduses kustutusvahendid, näiteks ämber veega, 6 kg tulekustuti;

• lõkkel tuleb inimese valvsa pilgu all lasta täielikult ära põleda või tuleb see kustuta veega;

Neid lihtsaid ohutusreegleid järgides on võimalik ära hoida suurte kahjudega põlenguid ning säästa elusid ja loodust.