/nginx/o/2021/02/15/13630799t1h4333.jpg)
/nginx/o/2021/04/19/13735985t1h5005.jpg)
Sügisel kooli minevale lapsele on mõistlik juba praegu silmaarsti juurde aeg kinni panna. Koolieeliku nägemiskontrollist veelgi olulisem on aga väikelapse esimene silmakontroll. Kui probleemile õigel ajal jaole saada, on võimalik suurem kahju ära hoida.
Päris esimest korda vaatab lapse silmad üle üsna kohe pärast tema sündimist lastearst. «See on vajalik selleks, et avastada suurem arenguhäire, näiteks ega lapsel ole kaasasündinud kaed ehk läätsehägu,» ütles silmaarst Kadri Põder. «Kui lastearst leiab imikul mingi kõrvalekalde, suunab ta lapse edasi silmaarsti juurde.»
Alla üheaastase beebiga soovitab Põder silmaarsti juurde minna juhul, kui tal on sageli silmapõletik ja silm on kogu aeg vesine. «Siis võib olla põhjuseks, et pisarakanal pole sünni järel avanenud. Enamasti aitab sel puhul pisarakanali massaaž. Kui pisarakanal aga kuuendaks elukuuks ei avane, võetakse ette selle avamise protseduur,» selgitas ta.
Samuti tuleks alla aastasega silmaarsti juurde minna siis, kui beebi ühe silmaga kõõritab. «Kuuenda elukuuni on mõningane kõõritamine normaalne, sest silmalihaste koordinatsioon veel areneb. Pärast seda peaksid silmad põhiosa ajast otse vaatama,» lausus ta.
Vanema lapsega peakski minema silmi kontrollima siis, kui tekib kahtlus, et ta ei näe kaugele. Seda peaks tegema sel juhul, kui vanemad märkavad, et laps hakkab telerit vaadates kissitama. Ka järsk õppeedukuse langus koolis võib viidata lühinägelikkusele.
Kolmeaastase silmakontroll
Kui laps saab kolmeaastaseks, peaks arst tema silmad igal juhul üle vaatama. Kadri Põder rõhutas, et kuigi kontrolli teevad ka perearstid, peaks selles vanuses lapse silmi kontrollima kindlasti silmaarst. Tema uurib silmapõhja, nägemisteravust ja mitmesuguseid nägemisfunktsioone.
Just siis võidakse lapsel avastada amblüoopia ehk nõndanimetatud laisk silm. See tähendab, et silmade nägemisteravus ei ole normis ja üks silm näeb halvemini. «Aju lülitab kehva silma nägemisprotsessist välja ning kahe silma koostöö ja sügavustaju on häiritud,» selgitas Põder. «Kui me seda lastel ei avasta, siis neil hiljem 3D-nägemist pole. Mida varem probleem avastatakse, seda vähem peab tööd tegema, et positiivne tulemus saada.»
Seda olukorda parandatakse oklusioonraviga: paremini nägev silm kaetakse kinni, et halvemat silma treenida ja see paremini nägema hakkaks. Kolmeaastane laps peaks silma treenima kolm, seitsmeaastane aga juba seitse tundi päevas.
«Lapse nägemine areneb seitsmenda-kaheksanda eluaastani. Oklusioonravil on positiivne tulemus kuni kaheksanda eluaastani. Kui lapseeas seda ravi ei tehta, jääb see silm kogu eluks halvemini nägema,» ütles Kadri Põder.
Seetõttu peabki kolmeaastase lapse silmi kontrollima eriti põhjalikult. «Kui laps ühe silmaga hästi ei näe, siis ta alateadlikult piilub kontrolli ajal,» lausus Põder. Ta tõi näite: «Hiljuti käis minu juures laps, kellel oli nägemist korduvalt kontrollitud, kuid tuli välja, et iga kord, kui tal hakati ühte silma kontrollima, hakkas ta jonnima ega teinud enam koostööd. Kui laps hakkab millegipärast nihelema, siis võibki põhjus olla see, et ta ei taha selle laisa silmaga vaadata ja tahab kohe klapi eest ära võtta.»
Põdra ütlust mööda peaksid lastevanemad olema eriti tähelepanelikud siis, kui neil endil on kunagi ravitud amblüoopiat.
Laiska silma võib põhjustada ka näiteks astigmatism, see on silma sarvkesta või läätsekuju muutus. «Selle tõttu on pilt moonutatud, kujutised on udused ja varjudega. Astigmatismi saab samuti korrigeerida prillidega, kuid nende kandmine on vajalik väga varajasest east,» selgitas Põder.
Ta lisas, et astigmatism võib esineda koos nii kaugele- kui ka lühinägevusega.
Kooliealise silmakontroll
Teine silmakontroll tuleks lapsele kindlasti teha seitsmeaastaselt, enne kooliminekut. «Kui silmaarst on kolmeaastasele lapsele kontrolli teinud ja öelnud, et kõik on korras, võib seitsmeaastase lapse kontrolli teha ka perearst,» lausus Kadri Põder.
Ta märkis, et paraku on umbes 50 protsendil eelkooliealistest lastest silmad kontrollimata. Kui kooliealisele lapsele on juba kirjutatud prillid, peaks ta kontrollis käima üks kord aastas.
Nagu Põder sõnas, et kõige sagedamini põhjustab lastel nägemisprobleeme hüpermetroopia ehk kaugelenägevus. «See tähendab, et laps ei näe hästi lähedale ega kaugele. Sel puhul määratakse plussprillid, mida peab kandma kogu ärkveloleku aja. Vahel võib hüpermetroopiaga kaasneda sissepoole kõõritamine ehk esotroopia. Ka seda aitavad ravida prillid, kuid vahel on vaja silmalihastele teha operatsioon,» lausus ta.
Põdra ütlust mööda võib lastel kaheksa- või üheksa-aastaselt tekkida lühinägelikkus ehk müoopia. See laiska silma ei põhjusta, sest selleks ajaks, kui lühinägelikkus tekib, on inimese nägemine välja arenenud ja lühinägelikkuse korral jääb lähedale nägemine heaks.
Vanema lapsega peakski minema silmi kontrollima siis, kui tekib kahtlus, et ta ei näe kaugele. «Seda peaks tegema juhul, kui vanemad märkavad, et laps hakkab telerit vaadates kissitama. Ka järsk õppeedukuse langus koolis võib viidata lühinägelikkusele. Vanemate lastega peaks tulema kontrolli ka sel juhul, kui vanematel on endal lühinägelikkus,» soovitas Põder.
Lühinägelikule on vajalikud miinusprillid. «Neid peab kandma ainult kaugele vaatamiseks, suurema miinuse puhul võib neid kanda ka lugedes. Need ei ole raviprillid, vaid pigem abivahendid nägemise teravustamiseks,» täpsustas Põder.
Ta lisas, et lühinägelikkust ei ole võimalik välja ravida, see suureneb enamasti iga aastaga ja stabiliseerub täiskasvanueaks. Mida nooremas eas lühinägelikkus algab, seda suurem see on. Lühinägelikkust saab täiskasvanueas korrigeerida laseroperatsiooniga.
Kuidas mõjuvad silmadele ekraanid?
Silmaarst Kadri Põder ütles, et lühinägelikkus on seotud silma ehitusega ja seda ei põhjusta liigne helendavate ekraanide vaatamine. «Ekraane vaadata võiks ikkagi pigem vähem kui rohkem, sest see väsitab silmi. Kui inimene on ekraani vaadanud või lugenud 45 minutit, võiks teha pausi,» lausus ta.
Alla kolmeaastastele lastele ei soovita Põder üldse ekraani vaadata, sest see põhjustab väsimust. «Lasteaialaps tohiks arvutit vaadata korraga 15–20 minutit päevas, algklassiealine 30 ja vanem kooliealine 45 minutit,» lausus ta. «Telefonil on väiksem ekraan ja see väsitab silma veelgi rohkem.»
Põhjuseks, miks arvatakse, et telefoni- ja arvutiekraan tekitab lühinägelikkust, on lühinägelikkuse segiajamine akommodatsiooni spasmiga. «Kui lähedale – näiteks telefoniekraani – vaadatakse kaua aega järjest, tekib silma pinge. Kui siis vaadata kaugele, on silm pinges ja pilt udune. Kui uurida silma ehitust, võime saada päris korraliku miinuse. Siis tuleb silma uurida pupillilaiendustilkadega, et välja selgitada, kas miinus on tõeline,» selgitas silmaarst.