Miljonite eest põllumaad vahetas Järvamaal omanikku

Kuido Saarpuu
Copy
Põllumaa.
Põllumaa. Foto: Elmo Riig / Sakala

Maa-ameti andmetel tehti 2020. aastal haritava maaga ehk põllumajanduslikult kasutatava maaga 1493 ostu-müügitehingut, mis on 17% enam kui aasta varem. Tehingute koguväärtus oli 65 miljonit eurot ja käive suurenes 2019. aastaga võrreldes ligi 6 miljoni euro võrra. Haritava maa hektari mediaanhind on viimastel aastatel näidanud stabiilset kasvutrendi.

 

Tehinguosapoolte puhul on näha jätkuvat trendi haritava maa turu koondumisest juriidiliste isikute kätte. Eraisikute osatähtsus müüjate hulgas oli 2020. aastal väikseim kui kunagi varem ja juriidiliste isikute osatähtsus läbi aastate kõrgeim. Enamik ostjaid olid juriidilised isikud.

Tehinguaktiivsuse poolest paistsid silma Lääne-Viru, Saaremaa ja Tartu maakond, kus tehti 2020. aastal vastavalt 201, 193 ja 173 tehingut. Väikseim tehingute koguarv oli Hiiu ja Ida-Viru maakonnas, kus tehti vastavalt 16 ja 28 tehingut. Tehingute koguväärtus oli kõrgeim Lääne-Viru ja Tartu maakonnas, vastavalt 10,5 ja 10,3 miljonit eurot.

Kui 2019. aastal tehti Järvamaal haritava maaga 94 tehingut, siis mullu oli tehinguid 88. Tehinguid tehti 2020. aastal 3,2 miljoni euro eest

Haritava maa hektari mediaanhind oli 2020. aastal 3612 eurot, mis võrreldes 2019. aastaga oli 9,5% kõrgem, seejuures võrreldes viie aasta taguse ajaga oli põllumaa hektari mediaanhind kolmandiku võrra kõrgem. Ostu-müügitehingud näitavad, et kõige kõrgema hinnatasemega maakonnad on Tartu, Valga, Lääne-Viru ja Viljandi maakond, kus haritava maa hektari mediaanhind oli vähemalt 4000 eurot. Põllumaa võib kõige odavamalt kätte saada Hiiu, Saare ja Lääne maakonnas, kus hektari mediaanhind oli vahemikus 2491-3000 eurot.

Põhjalikum ülevaade on leitav siit.

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles