Elektri- ja elektroonikaromud, patareid ja akud on probleemtooted, millele kehtib laiendatud tootjavastutuse põhimõte. See tähendab, et probleemtoodete tootja, kelleks jäätmeseaduse mõistes loetakse ka maaletoojat, peab tagama tema turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise. Samuti tuleb tootjatel hoolitseda probleemtoodete taaskasutamise või nende kõrvaldamise eest ning selle kohustuse täitmiseks peab neil olema ka piisav tagatis. Tootja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt, annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele või ühineb tootjate ühendusega.
Eestis tegutseb kolm tootjavastutusorganisatsiooni, kelle kogumisvõrgustikku Keskkonnaamet reidi vältel kontrollib. Need on Eesti Elektri- ja Elektroonikaseadmete Ringlus MTÜ (EES-Ringlus), Eesti Elektroonikaromu MTÜ ja Ekogaisma Eesti OÜ (Ekogaisma).
Tootjavastutusorganisatsioonidel on kohustus rajada vähemalt iga üle 3500 elanikuga kohaliku omavalitsuse territooriumile kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumispunkt. Sealhulgas tuleb arvesse võtta asustustihedust ning nõuet, et elektroonikaromude üleandmine oleks elektri- ja elektroonikaseadme kasutajale võimalikult mugav.
Pärast haldusreformi jääb ainult kuues Eesti omavalitsuses elanike arv alla 3500 – need on Setomaa, Ruhnu, Muhu, Kihnu ja Vormsi vald ning Loksa linn. „Nendes omavalitsustes tuleb elektroonikajäätmete kogumine korraldada omavalitsusel, kellel on võimalus kogutud jäätmed tasuta üle anda tootjavastutusorganisatsioonidele. Samas ei välista see nõue tootjate ühendustel väiksematesse valdadesse oma kogumispunkte rajada. Oluline ongi, et tootjavastutusorganisatsioonid ja kohalikud omavalitsused teeksid koostööd, et elektroonikaromude kogumine oleks tagatud vähemalt kõigi omavalitsuste jäätmejaamades ja elanikel oleks mugav kõik tekkivad jäätmed ühte kohta viia,“ selgitas Keskkonnaameti keskkonnakasutuse järelevalve arendusosakonna peainspektor Kaidi Kattai.