Küberkelmid laiendavad Järvamaal jõudsasti tegevuspinda

Toimetaja: Kuido Saarpuu
Copy
Kelmid tegutsevad üha enam netiavarustes.
Kelmid tegutsevad üha enam netiavarustes. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Viimasel ajal on politseile laekunud väga palju teateid, et kelmid on petnud välja suuri summasid eakamatelt inimestelt, kirjutab oma hoiatusloos Järvamaalt pärit Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži kolmanda kursuse kadett Miika-William Madjar.

„Enamjaolt helistavad nad just vanematele inimestele ning kutsuvad neid raha investeerima, jättes mulje, et ka eakamad inimesed võivad teenida kiirelt raha investeerides. On ette tulnud ka olukordi, kui küsitakse lihtsalt raha laenuks, lubades laen tulevikus ära tasuda.

Artikli foto
Foto: Erakogu

Taoliste kuritegude ohvriks võivad tegelikult sattuda igas vanuses inimesed, kes kasutavad igapäevaselt interneti. Suhtlus kelmidega võib toimuda nii telefoni teel kui ka interneti vahendusel.

Kuna kelmid tegutsevad hoogsalt ka e-posti teel, siis kõik inimesed peaksid olema ettevaatlikud e-kirjade sorteerimisel. Tuleb vahet teha, milline e-kiri on originaal ja milline on hästi järele tehtud variant. Kõige sagedasemad on olukorrad, kus inimese e-maili tuleb kiri, milles antakse märku, et isik on näiteks arve tasumata jätnud. Kindlasti tuleb üle kontrollida e-maili aadress, millelt kiri on tulnud. Võib esineda juhtumeid, kus e-kirja sisus väidetakse, et isiku lähedane on kuskil välismaal viga saanud ning talle tuleb viivitamata abi osutada, kandes summasid võõrastele kontodele.

Selleks, et kelmid leiaks vähem ohvreid aga eakate seast, on vaja nooremal põlvkonnal teha ennetustööd. Kindlasti tuleks meelde tuletada enda vanavanematele, et ei tohi jagada enda pangakonto kasutajatunnust ega PIN-koode ning pangakaardi andmeid - isegi olukorras, kui teisel pool telefonitoru esitleb inimene end pangatöötajana. Meeles tuleb pidada, et Eesti pankade töötajad ei küsi kunagi klientidelt pangakaartide, krediitkaartide või PIN-koodide andmeid. Kui klient kasutab panka sisselogimiseks peale ID-kaardi ka Smart-ID või Mobiil-ID teenuseid, siis pangatöötaja ei tohi ka neid paroole küsida.

Kui taolised juhtumid peaks aset leidma, siis tuleks kohe teavitada politseid või teatada juhtunust enda lapsi või lapselapsi, kes saavad ühendust võtta politseiga. Juhtunust saab teavitada politseid hädaabinumbril 112 või edastada informatsioon läbi kodulehe. Lisaks tasub juhtunust teada anda ka piirkonnapolitseinikule või teha avaldus läbi politsei kodulehe või saata avaldus politsei üld e-posti aadressile ppa@politsei.ee.”

Tagasi üles