/nginx/o/2021/06/02/13818867t1ha519.jpg)
Valitsuse selle nädala pressikonverentsil teatasid praegune valitsuse juht, reformierakondlasest peaminister Kaja Kallas ja keskerakondlasest tervise ja tööminister Tanel Kiik, et edaspidi saavad reisida ja suurematel üritustel osaleda vaid need inimesed, kes on koroonaviiruse läbi põdenud, andnud negatiivse koroonatesti või COVID-19 vastu vaktsineeritud.
Peaminister lisas, et tõendi mõte on näidata, et inimene pole teistele ohtlik ja on terve. Ta täpsustas, et digitõendi abil osalejate hulga suurenemine on organisatsioonidele vabatahtlik, aga mitte kohustus.
Esialgsete plaanide järgi on selliste ürituste piirarv, kus kasutatakse digitõendeid, siseruumides 2000 ja välitingimustes kuni 6000 inimest. Suve jooksul võivad piirarvud muutuda. Tanel Kiik lisas hiljem, et digitõendi kasutusse võtmise puhul on oluline vältida diskrimineerimist.
Kui mõni naiivne arvab nüüd, et tegemist on rahva tervisest hoolimisega, siis sellest on asi kaugel. Põhjus on hoopis Eesti riigi lepingulises kohustuses ravimifirmade ees viia elanikkonna seas läbi meditsiinilised ja teadusuuringud vaktsiinide ohutuse ja kõrvalmõjude kohta.
Asjas puudub vaidlus, et vaktsiinide suhtes on Eesti saanud tingimusliku kasutusloa, sest seda on mõlemad ministrid korduvalt väljendanud ka avalikkuse ees. Samuti puudub asjas vaidlus, et põhiseaduse järgi on meditsiiniliste ja teadusuuringute läbiviimiseks vaja inimese selgelt väljendatud nõusolekut, et ta on vabatahtlikult valmis nendes katsetes osalema.
Siinkohal tahaks küll küsida, kui palju on neid inimesi, kes teavad ja on andnud sellekohase nõusoleku osaleda nendes uuringutes. Mina seda infot küll ei valda. Oma seisukohtade tõendamiseks toon näite AstraZeneca vaktsiini põhjal.
Ma ei tea, kui paljud vaktsineeritud inimestest on enne süsti saamist viitsinud läbi lugeda vaktsiini pakendilehte, kus on muuhulgas märgitud:
«Ei ole veel teada, kui kaua kaitse püsib.
Praegu pole piisavalt teavet AstraZeneca kasutuse kohta lastel ja alla 18aastastel noorukitel.
Nagu kõik ravimid, võib ka see vaktsiin põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Kui märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, siis teatage oma arstile, apteekrile või meditsiiniõele. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.»
Samuti on pakendilehele märgitud, et AstraZeneca tõhususe kohta 55aastastel ja vanematel inimestel on vähe andmeid.
Samas ei takista eelmärgitu sotsiaalministeeriumi immunoprofülaktika ekspertkomisjonil 18.03.2021 võtta vastu otsust, et vaktsiini on lähinädalatel soovitatav kasutada eelkõige üle 60aastaste inimeste vaktsineerimiseks, sest üle 60aastastel raskeid tromboosi ja trombotsütopeenia juhtumeid peaaegu ei esinenud.
Kui mäletate, siis mõni aeg tagasi korraldas valitsus massvaktsineerimisi, mille sihtrühm oli üle 60aastased. Kui ilmnes, et soovijaid ei olnud nii palju, kui vaja, siis tehti süsti saamine kõigile soovijatele vabaks. Mis järgnes? Suur skandaal, et poleks tohtinud vaktsineerida nooremaid kui 60aastased.
Nüüd on valitsusringkondadest välja tilkunud dokumendid, mis kinnitavad Eesti osalemist selles põhiseadusevastases meditsiinilises eksperimendis.
Eelmärgitu kinnitab veenvalt, et massvaktsineerimisi tehti vaid tähtajaliste kohustuste täitmiseks AstraZenecat tootva ravimifirma ees.
Nüüd loodavad Kaja Kallas ja Tanel Kiik kui vaktsineerimise peaorganisaatorid, et suurürituste (kontserdid, kokkutulekud) piirarvud, kus kasutatakse digitõendeid, toovad vaktsineerimisele rohkem inimesi, millega saaks täita Eestile võetud kohustusi ka teiste vaktsiinitootjate ees.
Inimeste reisimist ja suurüritusele pääsu lubav vaktsiinipass on üksnes lõks, et valitsus saaks täita oma lepingulisi kohustusi.
Ütlus, et vaktsiinipass näitab hoolitsust inimeste tervise eest, on võrreldav lausega «Kõik hiired armastavad juustu».
TEAVE
Väljavõtteid lepingutest
Toimeaine ja lõpptoote tootmisprotsessi ühtluse tagamiseks peab müügiloa hoidja esitama täiendavaid võrreldavuse ja valideerimise andmeid ning kasutusele võtma täiendava testimise. Detsember 2021, vahearuandeid esitatakse kord kuus alates 2021. aasta veebruarist.
Toote ühtlase kvaliteedi tagamiseks peab müügiloa hoidja esitama täiendavaid andmeid toimeaine ja lõpptoote stabiilsuse kohta ning vaatama läbi lõpptoote tehnilised parameetrid pärast täiendavate tootmiskogemuste saamist.
Juuni 2022, vahearuandeid esitatakse kord kuus alates 2021. aasta veebruarist.
COVID-19 Vaccine AstraZeneca efektiivsuse ja ohutuse kinnitamiseks peab müügiloa hoidja esitama kliinilise uuringu lõpparuande randomiseeritud, kontrollitud uuringute COV001, COV002, COV003 ja COV005 kohta. 31. mai 2022.
COVID-19 Vaccine AstraZeneca efektiivsuse ja ohutuse kinnitamiseks peab müügiloa hoidja esitama esmase analüüsi (tugineb 7. detsembri andmete lõpp-punktil (andmete järgne lõpp-punkt)) ja lõpliku analüüsi kesksetest koonduuringutest.
Esmane analüüs: 5. märts 2021. Lõplik koondanalüüs: 31. mai 2022.
COVID-19 Vaccine AstraZeneca efektiivsuse ja ohutuse kinnitamiseks eakatel ja kaasuva haigusega isikutel peab müügiloa hoidja esitama esmase analüüsi ülevaate ja kokkuvõtted ning kliinilise uuringu lõpparuande uuringu D8110C00001 kohta.
Esmane analüüs: 30. aprill 2021. Uuringu lõpparuanne: 31. märts 2024.
/nginx/o/2020/01/21/12884711t1h259e.jpg)