Lindude gripi oht ei taha raugeda, levimas on uus linnugripitüvi

Lindude gripp avastati ühelt Tartu linnas peetavalt kodukanalt. Foto: Kuido Saarpuu/Järva Teataja

Kui tavaliselt lõppeb lindude gripi levik lindude pesitsusajaga, siis sellel aastal pole gripi levik pidurdunud. Tuvastatud on Eestis uus kõrge patogeensusega ja teistele loomadele ja lindudele edasikanduv linnugripitüvi H5N1. Endiselt tuvastatakse lindude grippi ka meie lähiriikides.

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul on Euroopas, sh Eestis levinud peamiselt kõrge patogeensusega lindude gripi viiruse tüved H5N8 ja H5N1. „Viimast tüve tuvastati mais Matsalus kahel hukkunud merikotka pojal ning eelmisel nädalal Pärnumaal, Läänemaal ja Ida-Virumaal hukkununa leitud lindudel,“ kirjeldas Sammel.

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ülevaate kohaselt leitakse erinevalt varasematest hooaegadest käesoleval aastal veel varasuvelgi endiselt palju väga nakkava lindude gripi tagajärjel hukkunud metslinde. Samuti esineb Euroopas endiselt lindude gripi puhanguid kodulindudel. „Kuna käes on lindude pesitsusaeg, siis erinevate liikide linnupoegadel, eriti just veelindude (pardid, haned, luiged) ja röövlindude (pistrikud, viud, kotkad) poegadel on suur risk nakatuda ja surra,“ selgitas Sammel.

Lindude gripi H5N1 viirusetüve on Hollandis tuvastatud kahel rebasel ja H5N8 viirusetüve hülgel Ühendkuningriigis ja Rootsis. „Viiruse ülekandumine imetajatele on kindlasti murettekitav, sest see näitab, et viirus muteerub ning levib ja kohaneb paremini. Amet asub uurima surnuna leitud või kütituid rebaseid lindude gripile, et saada ülevaade, kas ka Eestis viirus imetajale kandub,“ lisas Sammel.

Euroopas ei ole mitte ühestki inimese lindude gripi viirusesse nakatumisest teavitatud. ECDC on inimeste nakatumise riski lindude grippi Euroopas hinnanud väga väikeseks ja töö tõttu lindudega kokku puutuvate inimeste nakatumise riski väikeseks.

Linnugripi peamised sümptomid:

- harja, lokutite ja näopiirkonna turse;

- isutus, uimasus kõhulahtisus;

- linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;

- munatoodangu järsk langus.

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:

- väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;

- ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;

- enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.

- juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.

- välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:

- Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil [phone]. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.

- Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.