Tänavu saab taas geenivaramuga liituda

Geenivaramu saab rahasüsti. Foto: Sille Annuk

Kuigi tänaseks on Eesti geenivaramuga liitunud juba üle 200 000 geenidoonori ehk 20% Eesti täisealisest elanikkonnast, saavad sel aastal panustada ambitsioonikasse teadusprojekti veel 4000 inimest.

Geenivaramu juhataja Andres Metspalu sõnul on geeniteadus arenenud viimaste kümnendite jooksul helikiirusel, kuid valdkonna täielik potentsiaal on veel täitumata. „Tänu geenidoonorite panusele saavad Tartu Ülikooli teadlased uurida seoseid geenide ja tervise vahel, mis loob eeldused tõhusamaks tervishoiuks, ning avastada eestimaalaste geneetikas peituvaid eripärasid,” lisas professor Metspalu.

Eelmisel nädalal avaldati ka rinnavähi ja südame-veresoonkonnahaiguste täppisennetuse rakendusuuringu lõpparuanne, mille eesmärk oli välja selgitada, kuidas kasutada geeniandmeid haigusi ennetavates personaliseeritud tervishoiuteenustes. „Geeniinfost peaks lõpuks olema kasu kõigile – geenidoonoritele, arstidele, kogu ühiskonnale – kuid kõige aluseks on see, et oskaksime esmalt geeniandmetest midagi järeldada,” ütles Tartu Ülikooli genoomika instituudi direktor Mait Metspalu.

Selleks, et saada teada erinevate geenide koosmõjust, avaldumisest ja ülesannetest, tuleb läbi viia mahukaid statistilisi analüüse, kuhu on kaasatud erinevaid inimesi. „Kuigi väga paljud on juba geenivaramusse oma panuse andnud, ootame veel huvilisi liituma. Selleks ei pea tegema muud, kui tuleb aega broneerimata loovutada omale sobivas SYNLABi esinduses väikene kogus verd ning allkirjastama geenivaramu kodulehel nõusoleku vorm,” selgitas professor Metspalu.

Lisaks geeniproovi loovutamisele saavad juba geenidoonoriks hakanud inimesed võtta aeg-ajalt osa erinevatest teadusuuringutest. Näiteks viidi sel kevadel läbi maailmas küllalt ainulaadne vaimse tervise uuring, mis aitab tuvastada seni teadmata seoseid vaimse tervise probleemide ja geenide vahel. „Oleme positiivselt üllatunud, et nii paljud geenidoonorid leidsid võimaluse uuringu küsimustikule vastata. Isegi mitmed meie välispartnerid olid hämmingus, et osalusmäär oli ligi 50% uuringu kutse saajatest,“ rõõmustas geenivaramu teaduskeskuse juht Lili Milani ning lisas, et see näitab, et inimesed mõistavad teadusuuringute olulisust, eriti vaimse tervise paremaks mõistmiseks ja tõhusamaks raviks.

Valitsus on andnud tänavu rahastuse 4000 geenidoonori kogumiseks. „Paljud on juba huvi üles näidanud, kuid on läbinud geenidoonoriks hakkamisel vaid ühe etapi ehk loovutanud kas ainult vere või allkirjastanud nõusoleku. Selleks, et saaksime inimest geenidoonoriks arvestada, tuleb kindlasti läbida mõlemad sammud,” rõhutas Andres Metspalu.

Täpsemat infot geenidoonoriks hakkamise kohta leiab www.geenidoonor.ee.