/nginx/o/2021/07/14/13916294t1h36f1.jpg)
Praegu on tagumine aeg teha õpilastele esimene koroona-vaktsiin, et me sügisel ei alustaks kooliaastat taas klasside kaupa distantsõppele jäämisega. Aga vaadates väga visalt kerkivat vaktsineeritud laste arvu Järvamaal, tundub mulle, et suvi on lastevanemaid uinutanud ja uuele kooliaastale ei mõelda üldse. Aga peaks!
Selle nädala algusega oli Järvamaal koroona vastu vaktsineeritud ühe doosiga 10,09 protsenti 12–15aastaseid ja 4,25 protsenti ehk 244 last on kätte saanud kaks doosi. Vanuserühmas 16–17aastased on näitajad õnneks juba kõrgemad ehk 29,19 protsenti on saanud esimese doosi ning 30,39 protsendil (2216 noort) on vaktsineerimisprotsess läbitud.
Noorukite protsent on kindlasti kõrgem ka seetõttu, et selles vanuses on juba rohkem koroona läbipõdenuid, kellele piisab kaitse saamiseks vaid ühest vaktsiinidoosist. Pealegi julgevad selles vanuses noored vanemate arvamusest hoolimata ise vaktsineerimise üle otsustada.
Alates 12. eluaastast lastele koroona vastu vaktsineerimiseks mõeldud Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty kordussüsti saab teha esimesest doosist kuue nädala möödudes. See tähendab, et juuli keskel ja teises pooles süstides saab laps kooliaasta alguseks vajaliku kaitse peale. Seega on praegu just õige aeg lapsed kirja panna perearsti juurde, Paide vaktsineerimiskeskusesse või teha üks väljasõit vaktsineerimispunktidesse, kus eelregistreerimist polegi vaja. Kõik võimalused on praegu olemas.
Tore on kuulda, et vaktsineeritus meie õpetajate seas on võrreldes varakevadise massvaktsineerimisega veelgi tõusnud ning need, kes Astra Zeneca vaktsiini ei usaldanud, on nüüd end meelepärasema vaktsiiniga siiski süstida lasknud. Juba see annab natuke kindlama tunde, et vähemalt õpetajad ei pea lähikontaktsetena koju jääma. Aga kuniks lapsed on vaktsineerimata, on sellest üsna vähe abi, sest vähimagi haiguskahtluse või nakatunu kooli sattumise korral läheb sügisel sama jama edasi ehk koju hakatakse jääma klasside kaupa.
Me ei taha seda enam, eks? Pealegi nullib teiste lastevanemate ükskõiksus ära ka nende lastevanemate pingutused, kes on lasknud oma lapsed koroona vastu vaktsineerida. Kui klassis on näiteks kaks-kolm last süstiga kaitstud ja ülejäänud mitte, on nad paraku vähemuses ja karantiini vajadusel oleks koolil keeruline korraldada õppetööd nii, et need paar last käivad koolis ja ülejäänud õpivad kodus. Palju lihtsam on siis juba kõik koju saata. Vastupidine olukord oleks aga palju lihtsamini korraldatav ehk kui koju jäävad kaitseta õpilased ja suurem osa klassist saab koolis edasi käia ning õppetöö normaalselt jätkuda.
Usun, et see oleks õiglane, sest kolmanda koroonalaine ajal lähebki elu Eestis nii, et vaktsineeritutel on eelised käia kinos, teatris, kohvikus ja koolis, teistel paraku mitte. Ja kui nüüd aus olla, siis aeg-ajalt ju ikka üksikud õpilased puuduvad koolist mistahes haiguse tõttu. Siis oleks olukord sama ja tegelikult ei tehtaks liiga kellelegi.
Ma tean, et paljud vanemad on koroonavaktsiinide suhtes umbusklikud. Ma saan sellest veel aru, kui lapsele pole tõesti lastud elu jooksul teha ühtegi vaktsiini ja pere on täielikult vaktsiinivastane. Aga kallid inimesed, kes te olete lasknud lastele ära teha kõik või suurema osa kohustuslikest vaktsiinidest esimese paari-kolme eluaasta jooksul – mida te kardate? Kas te siis uurisite, kui palju neid vaktsiine on katsetatud, mida need sisaldavad, millised kõrvaltoimed võivad tulla. Pakun, et enamik seda ei teinud, sest te usaldasite arste ja meditsiini. Mis siis nüüd on muutunud?
Millegipärast on mul tunne, et nii mõnedki neist vaktsiinidest, mis lastele imiku- ja väikelapseeas tehtud said, polnud nii laiapõhjaliselt uuritud. Võimalik, et just sealt ongi negatiivsete kogemuste tõttu paljude lastevanemate vaktsiinivastasus alguse saanud. Aga ma olen enam kui kindel, et praegusel ajal ei julgeks ükski vaktsiinitootja lastele pakkuda koroona vastu vaktsiini, mis võiks halba teha. See tähendaks ju selle ravimifirma hukku.
Ma võiksin isegi vabalt olla vaktsiinivastaste leeris, sest üks minu lastest reageeris omal ajal leetrite, mumpsi ja punetiste vastu saadud vaktsiinile leetrite kerge läbipõdemisega. Ajal, mil see haigus oli Eestist täiesti kadunud (ukrainlased polnud tol ajal veel Eestisse tööle jõudnud), tegi see mulle pigem nalja ning kuna haigusnähud taandusid kolme-nelja päevaga, ei teinud ma sellest suuremat numbrit.
See ei tekitanud minus mingit vimma ega viha vaktsiinide vastu. Olen nii ennast kui ka seda sama last korduvalt kaitsnud meid varem hirmutanud gripi eest ning ei näe vähimatki põhjust, miks ei peaks ma otsima kaitset koroona vastu. Õigemini on mu 12aastane laps juba esimese doosi saanud ja teate, kui hea tunne on mul olnud teda pärast seda saata võistlustele, kus ta on kontaktselt mänginud omaealistega Tartust, Tallinnast, Keilast, Viimsist ja mujalt ning sama muretu on olnud mul saata teda laagrisse. Peagi saab ta juba teise doosi ning kooliaasta alguseks on tal koroonasse kergemalt või üldse mitte haigestumiseks vajalikud antikehad olemas. Minu süda on rahul.
Ja kui te küsite, et milliseid kõrvalnähte vaktsiin talle tekitas, siis vastan, et ei mingeid. Peale käsivarre kerge valulikkuse paari päeva jooksul pärast süsti ei tundnud ta midagi. Täpselt sama on rääkinud mulle suurem osa lapsi ja noori, kes on samuti vaktsiini juba saanud. Ka arstid ütlevad, et reeglina ei olegi lastel ja noortel mingeid tõsisemaid kõrvalnähte.
See ei tähenda muidugi, et erandeid ei võiks olla. Võib-olla tulebki mõnel väike palavik või kerge peavalu. Aga see läheb ju paari päevaga mööda. Asi see siis üle elada pole. Kui lapsed on tavalises nohus, on neil enamasti palju sandim enesetunne, sest nina on kinni, hingata ei saa ja pea on paks ning nohu kestab enamasti viis kuni seitse päeva. Oluliselt hullem ju!
Kindlasti on omajagu ka neid lapsi ja noori, keda mingi haiguse tõttu ei tohigi vaktsineerida. See on kõik täiesti arusaadav. Minu kihutuskõne ja koputus südametunnistusele on mõeldud neile lastevanematele, kes on oma lapsi tegelikult varem vaktsineerida lasknud ja kes lasevad neile pikemalt mõtlemata teha puugi-, gripi- ja HPV-vaktsiini süste või võtavad neid kaasa eksootilistesse maadesse, kuhu pääsemiseks on samuti teatud vaktsiiniannused kohustuslikud. Kui senised vaktsineerimiskogemused pole tagasilööke toonud, siis miks peaks seda tegema üüratute summade eest tippteadlaste poolt kogu maailma pilkude all läbi uuritud koroonavaktsiin?
Palun mõelge sellele ja laske oma lapsed kiiremas korras ka koroona vastu vaktsineerida. Vaid nii saame taas rõõmsa ja distantsõppevaba kooliaasta.
/nginx/o/2021/05/26/13805322t1hb888.jpg)