Vaimne vägivald ja lapsohvrid on lähiaastatel suurema tähelepanu all

Koolitundides vägivallateemade käsitlemine aitab vägivalda ära tunda ja julgustab abi küsima. Foto: Shutterstock

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks vägivallaennetamise kokkuleppe aastateks 2021–2025, mis seab riigi vägivallaennetuse tegevussuunad järgmiseks viieks aastaks. Kokkuleppe fookuses on laste vastu toime pandud ja sooline vägivald. Läbivalt on erinevate teemade puhul rõhk vaimsel vägivallal.

„Vägivalda on Eesti ühiskonnas selgelt liiga palju ning sageli on see ka alaraporteeritud. Ühiskonnale aga on vägivald väga kallis, selle kahjude vähendamiseks kulub igal aastal kokku miljoneid eurosid nii menetluste, tervishoiu- kui ka sotsiaalvaldkonnas. Vägivalla vähendamine on riigi prioriteet ja edukad saame selles olla ainult siis, kui erinevad asutused on omavahel kokku leppinud, et teevad selle nimel koostööd,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.

Justiitsministri sõnul on kokkuleppe eesmärk saavutada see, et Eesti ühiskond laiemalt taunib vägivalda. „Selleks on vajalik suurendada inimeste teadlikkust vägivalla erinevatest vormidest ja selle mõjust. Vägivallaennetusele tuleb süsteemselt keskenduda nii haridusasutustes, noorsootöös kui huvihariduses. Just lapsepõlves kogetud või pidevalt pealt nähtud vägivald mõjutab inimese tervet elukäiku enim,“ rõhutas minister.

Kokkulepe toob välja 14 vägivallaennetuse tegevussuunda, kus suurim tähelepanu on laste vastu toime pandud ja soolisel vägivallal. Uute tähelepanu vajavate teemadena on kokkuleppes välja toodud eakatevastase vägivalla märkamine ja ennetamine ning vägivallaennetus digimaailmas. Tegevussuundadeks on ka inimkaubanduse ning seksuaalvägivalla ennetamine. Läbivalt on kokkuleppes pandud rõhku vaimse vägivallaga tegelemisele.

Laiema ühiskonna teadlikkuse tõstmise kõrval peab tegema tööd spetsialistide koolitamisega paremate sekkumisoskuste ja -tahte arendamiseks.

Siia kuulub ka ohvrite sõbralik kohtlemine menetluses ning vägivallaohvritele parema kaitse ja toe pakkumine. Tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajatel peaks vägivallaennetuses olema senisest suurem roll.

Selleks, et vägivalda ennetada, tuleb ohvrite toetamise kõrval paralleelselt tegutseda ka vägivalla toimepanijatega, et anda neile oskused lahendada probleeme muul viisil. „Vägivaldse käitumise muutmine on võimalik, kuid seda peab tegema eelkõige inimene ise. Riik saab teda selles aga aidata. Inimene, kes on vägivaldne näiteks enda lähedaste suhtes, saab küsida nõu vägivallast loobumise tugiliinilt 660 6077. Seksuaalvägivalda puudutavates küsimustes saab pöörduda seksuaalkäitumise alasele nõustamisele Viljandi haigla poole,“ rääkis Lauri.

Samuti on tegevuste mõjude hindamiseks oluline uurida seda, kuidas ennetuspoliitika toimib.

Vägivallaennetuse kokkulepe lähtub riigi pikaajalistest strateegiatest „Eesti 2035“ ja „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“. Kokkuleppe koostas justiitsministeerium koos partneritega, sh vägivallaennetuse eestvedajate, esindusorganisatsioonide ja valdkonna praktikutega, võttes arvesse ekspertide hinnanguid ja rahvusvaheliste organisatsioonide soovitusi ning uuringute ja senise vägivallaennetuse strateegia rakendamise tulemusi. Kokkuleppe täitmist koordineerib justiitsministeerium.