Eesti looduse päevaga tipneval nädalal on keskel kohal looduskaitsetööde tutvustamine

Foto: Lugeja foto

14. augustil tähistatava Eesti looduse päeva puhul toimuvad tervel alanud nädalal kõikjal Eestis retked, seminarid ja laagrid. Sündmused kulmineeruvad laupäeval Eesti looduse päeva tähistamisega Viinistul.

Matkaga Laiuse jääksohu avavad RMK ja Keskkonnaministeerium täna, 9. augustil terve nädala kestva retkesarja, mis pöörab tähelepanu Eesti looduse väärtustele ja elupaikade taastamisele. Matkad toimuvad mitmel pool üle Eesti ja neid juhendavad RMK retkejuhid. Registreeruda saab siin.

Eesti looduse päevale pühendatud retkesarja alguspunkt Laiuse jääksoo on üks koht paljudest, kus RMK kadunud ja hävinud elupaiku taastab. Endisest turbatootmisalast on nüüd taas kujunemas sookooslus.

„Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toel on RMK Laiusel teinud erinevaid töid, mis on vajalikud ala veerežiimi taastamiseks, “ selgitab RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohv. Tööde tulemuslikkuse hindamiseks rajas Tartu Ülikool alale seirepunktide võrgustiku, et uurida taastatud alal kasvuhoonegaaside bilansi, vee keemilise koostise ja taimestiku muutusi. Teadustöö võimaldamiseks ehitati Laiusele ka 1,85 kilomeetrit laudteed. „Laiuse jääksoo veerežiimi taastamise tööd 35,71 hektaril on maksnud 145 000 eurot,“ tõdeb Kohv.

„Märgalade taastamine on looduskaitselistest töödest üks prioriteetsemaid,“ toob soode tähtsuse esile Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp. Ainuüksi Ühtekuuluvusfondi projekti „Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamine“ abil on plaanis korrastada vähemalt 2000 hektarit jääksoid.

Keskkonnaministeeriumil on võimalus aastail 2014-2023 suunata looduskaitsesse 58 miljonit euro eest EL struktuuritoetusi.

Tänavuse Eesti looduse päeva tunnuslause on „Tunne kodumaa loodust ja kultuuri“. Päeva pidulik avamine toimub laupäeval, 14. augustil kell 14 Viinistul, kus Eesti Looduskaitse Seltsi, Looduse Omnibussi ja Keskkonnaministeeriumi eestvõttel heidame pilgu meie vanima, tänavu oma esimest juubelit tähistava Lahemaa rahvuspargi ajalukku ning arutame Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomerega looduskaitse tuleviku üle. Muusikalise poole pealt kannavad hoolt Villu Veski ja Balti Jazzorkester. Päeva avab keskkonnaminister Tõnis Mölder ja seda juhib Valdur Mikita.

Keskkonnaameti keskkonnahariduse büroo juhi Piret Eensoo sõnul on keskkonnaameti ettevõtmised Eesti looduse päeval kantud soovist, et kodumaa looduse tundmaõppimine oleks kättesaadav kõigile. „Mida rohkem eestimaalasi tahavad, oskavad; ja ka saavad kodumaa loodust nautida, seda parem kogu ühiskonnale,“ usub Piret Eensoo.

Keskkonnaamet korraldab laupäeval Pärnus seminari, kus teemaks erivajadusega inimeste ligipääs loodusele. Pärnu rannaniidu matkarajal ning Pärnu rannahotelli hoovis on samal ajal võimalik katsetada looduse tundmaõppimist eri meelte kaudu. Teisipäeval saab alguse koolituste sari, mille käigus kogunevad noored looduskaitsjad Eesti rahvusparkides traditsioonilistes Junior Rangeri laagrites.

Eesti looduse päeva tähistame tänavu neljandat korda. Päeva korraldamine on seotud Eesti esimese looduskaitseala – Vaika linnukaitseala – sünnikuupäevaga 14. augustil 1910. Just siis sõlmisid Riia Loodusuurijate Selts ja Kihelkonna kirikumõis rendilepingu, mille järgi läksid Vaika linnusaared viie tsaariaegse kuldrubla eest kuueks aastaks Riia Loodusuurijate Seltsi valdusse.

Traditsiooniliselt tähistatakse Eesti looduse päeva 14. augustile järgneval esimesel nädalavahetusel, sel aastal siis 14. – 15. augustil. Loodushoiuga seotud erinevaid tegevusi jagub aga kogu nädalasse.

Eesti looduse päeva mõte on kutsuda meie loodusseltside, -ühingute, -muuseumide ning -organisatsioonide abil inimesi Eesti loodust paremini tundma õppima, väärtustama ja hoidma.

Järvamaa retk

​Kallissaare madalsoo taastamine

Retkejuht Leevi Krumm

Retke algus 10. august kell 11.

Retke pikkus 3 km, kestus 3 tundi.

Retke raskusaste raske, rada puudub, vajalikud kummikud ja hea füüsiline vorm.

Kogunemiskoht Järvamaal Saarjõe maastikukaitsealal, täpse asukoha leiad Google kaardilt.

Kohtade arv on piiratud. Registreerimine lõpeb kohtade täitumisel või retkele eelneval päeval. Registreerumise õnnestumisel saabub teie e-postile kinnituskiri.

Juhul, kui selgub, et te retkest siiski osa võtta ei saa, palun andke sellest teada e-posti aadressil [e-mail]

Retkel tutvume nõrglubja allikasoo veerežiimi taastamisega. Taastamisala jääb kogu ulatuses Saarjõe maastikukaitseala Karulaane sihtkaitsevööndisse. Kallissaare allika- ja madalsoo on tugevalt kuivenduse poolt mõjutatud, seda ilmestavad väga hästi metsastunud soo servaalad. Selleks, et säilitada haruldasi sookooslusi, mis on elupaigaks ka paljudele kaitsealustele taimeliikidele, tuli leevendada kuivenduse mõju, sulgedes kaitseala sisse jäävad kuivenduskraavid.

Retkel arutame, kas tehtud tööd annavad soovitud tulemuse ning kas on juba näha ka esimest positiivset mõju soole ning vaatame, millised need suletud kraavi vahetult pärast töid välja näevad. Kirsiks tordil teeme tutvust nõrglubjaallikatega.