Täna algavad traditsioonilised Pärdi päevad toovad muusikat ka Paidesse

Vox Clamantis Paide Püha Risti kirikus Pärdi päevadel aastal 2018. Foto: Dmitri Kotjuh

Taditsiooniliste Pärdi päevadega tähistab Nargenfestival Arvo Pärdi sünnipäeva. 17 kontserti 12 paigas – Pärdi päevad on jõudmas kirikutesse ja kontserdisaalidesse üle Eesti.

Festivali kunstiline juht Tõnu Kaljuste on esinema kutsunud nii Eesti parimad muusikakooslused kui ka uustulnukad välismaalt. Kohal on Pärdi päevade igaaastased esinejad Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, kammerkoor Collegium Musicale ja vokaalansambel Vox Clamantis.

Pärdi päevad avanevad 2. septembril Tallinna Jaani kirikus Arvo Pärdi autorikontserdiga, milles ühendavad jõud Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Tõnu Kaljuste juhatusel. Kõlavad teosed on tõukunud kristlikest palvetekstidest, nende iidne ajatu sõnum on saanud Pärdi muusikalise keele algallikaks. Vokaalsümfoonilised „Litany“ ja „Cantique des degrés“ on valminud 20. sajandi viimasel kümnendil. 2002. aastast pärinevas teoses „Lamentate“ klaverile ja orkestrile soleerib Hollandi pianist Ralph van Raat, kes seisab maailma nimekaimate klaverikunstnike hulgas.

KLÄNGE FÜR ALINA: Ralph van Raat annab 3. ja 4. septembril soolokontserdid Arvo Pärdi Keskuses Laulasmaal, kus Pärdi klaverimuusika kõrval toob ta ettekandele kolm osa Saksa helilooja ja pianisti Hans Günther Franz Otte loomingu ühest tähtteosest „Das Buch der Klänge“ („Helide raamat“), mida helilooja on iseloomustanud järgnevalt: „Das Buch der Klänge“ on pühendatud kõigile neile, kes tahavad end viia lähemale helile, nii et helide heli, elu saladuse otsingul, saab teadlikuks iseenda resonantsist“.

MARIA MAGDALENA: Rakveres ja Pärnus esineva ansambli Vox Clamantise kava läbivaks teljeks on kaks tsüklit: Arvo Pärdi „Sieben Magnificat-Antiphonen“ ning Norra helilooja Henrik Ødegaardi neli osa gregooriuse laulul baseeruvast tsüklist „Maria Magdalena“.

IKOS: Kammerkoor Collegium Musicale ja dirigent Endrik Üksvärav toovad Arvo Pärdi kooriloomingu kõrvale tema kaasaegse inglise helilooja John Taveneri teosed. Neid kahte loojat seovad mitmed kokkupuutepunktid ning Tavener ise pidas Arvo Pärti oma sugulashingeks. Taveneri kohta on öeldud, et ta juhatab kuulajad sügavasse vaikusse. Kontserdid pealkirjaga „Ikos“ kõlavad Haapsalus, Viimsis, Kuressaares ja Paides.

Paide Püha Risti kirik, 5. septembril kell 18

PÄRDI PÄEVAD Paides 2021: IKOS

Kammerkoor Collegium Musicale

Dirigent Endrik Üksvärav

John Tavener (1944–2013)

- The Lamb

- Today the Virgin

- Funeral Ikos

- Song for Athene

- Mother of God here I stand

Arvo Pärt (1935)

- Most Holy Mother of God

- Bogoroditse Djevo

- Peace upon you Jerusalem

- Alleluia-Tropus

- Nunc dimittis

- Da pacem Domine

Kammerkoor Collegium Musicale ja dirigent Endrik Üksvärav toovad Arvo Pärdi kooriloomingu kõrvale tema kaasaegse inglise helilooja John Taveneri teosed. Neid kahte loojat seovad mitmed kokkupuutepunktid ning Tavener ise pidas Arvo Pärti oma sugulashingeks. Ta sai oma generatsiooni üheks tuntuimaks ja populaarseimaks heliloojaks, kelle valdavalt religioosset ja heakõlalist muusikat on tugevasti mõjutanud õigeusu teoloogia ja liturgilised traditsioonid. Taveneri kohta on öeldud, et ta juhatab kuulajad sügavasse vaikusse.

PÄRT JA DURUFLÉ: Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendi ja kunstilise juhina taas alustanud Tõnu Kaljuste toob kooriga Arvo Pärdi teoste kõrval ettekandele prantsuse helilooja ja organisti Maurice Duruflé peateose – reekviemi. 1947. aastal valminud surnutemissa op. 9 võib õigusega pidada koos Fauré reekviemiga selle žanri meistriteoseks. Teos on pühendatud armastatud isa mälestusele. Rahulik, meditatiivne muusika on inspireeritud gregooriuse laulust, mis on „vereringes“ suuremal osal tema teostest. Kontserdid 3. septembril Rapla Maarja-Magdaleena kirikus ja 4. septembril Tallinna toomkirikus.

SEI LA LUCE: Arvo Pärt ja Tõnu Kõrvits on kaks väga eriilmelist, kuid teineteise muusikat hindavat ja austavat loojat. Pärdi teosed on saanud mitmel puhul puudutuse Tõnu Kõrvitsalt, kes on seadnud vanema kolleegi kammerteoseid orkestrile. Tema „Vater unser“ segakoorile, klaverile ja keelpilliorkestrile on juba saanud koori ja orkestri versioonis püsirepertuaari osaks, Tõnu Kõrvitsa isa Tõnis Kõrvitsa seade algselt koorile ja sümfooniaorkestrile loodud teosest „Cecilia, vergine romana“ kõlas vastupidises, kammerlikumas kõlapildis eelmisel aastal Pärdi päevadel esimest korda. Pärdi muusika kõrval tuleb ettekandele Tõnu Kõrvitsa teos „Sei la luce e il mattino“. Kontsertidel Tallinnas ja Viljandis astuvad üles Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel.

PÄRT ja ELLER: Arvo Pärdi ja paljude teiste Eesti heliloojate kompositsiooniõpetaja, terve heliloojate koolkonna alusepanija Heino Elleri looming on Pärdi päevadel ikka olulisel kohal olnud. Üks, mille Arvo Pärt oma õpetajalt kaasa on saanud, on armastus keelpilliorkestrimuusika vastu. Tallinna Kammerorkestri kontserdi kavas on dirigent Tõnu Kaljuste põiminud õpetaja ja õpilase keelpilliorkestriloomingu. Kontsert toimub Kärdla kirikus 9. septembril.

Arvo Pärdi sünnipäevakontserdil esineb Balti turneed alustav vokaalansambel Gesualdo Consort Amsterdam, kelle süvenemine madrigalirepertuaari on ansambli kaubamärk. Gesualdo Consort koos ansambli asutaja ja juhi Harry van der Kampiga on ehitanud tänavuse sünnipäevakontserdi kava üles kolme helilooja loomingule: Arvo Pärdi vokaalteostele sekundeerivad Carlo Gesualdo ja tema kaasaegse Hollandi helilooja Jan Pieterszoon Sweelincki (1562–1621) hingestatud muusika. Arvo Pärdi sünnipäevakontserdil teevad esinejad kummarduse ka Sweelinckile, kel sel aastal möödub 400 aastat surmast ja järgmisel aastal 460 aastat sünnist. Sünnipäevakontserdid toimuvad 10. septembril Tartu Pauluse kirikus ja 11. septembril Tallinna Jaani kirikus.