Lastearstid räägivad koroonast suud puhtaks

Lastearstid Piret Värk (vasakul) ja Siiri Tromm pole pidanud Järvamaa haiglas ravima veel ühtki koroonasse haigestunud või selle tüsistuste käes vaevlevat last. Nad loodavad, et see on nii ka edaspidi, kuid selleks peab vaktsineeritus laste- ja noorte seas veel palju suurenema. Foto: Dmitri Kotjuh

• Meil pole koroona vastu midagi paremat kui vaktsiinid
• Lapsed võivad saada raskeid tüsistusi
• Viirus teeb kindlasti organismile rohkem kurja kui vaktsiin
• Haigustunnustega lapsed tuleb hoida kodus

Järvamaa haigla lastearstidel Piret Värgil ja Siiri Trommil on raske mõista, miks vaktsiini peetakse mürgiks, mida laste peal katsetatakse, kuigi see on ainuvõimalik ennetusvahend, et peatada surmaga lõppeda võivat viirust. Miks lastevanemad nüüd äkki enam meditsiini ja lastearste ei usalda?

Piret Värk ütles, et on viimastel aastatel teinud statistikat ja teab seetõttu hästi, et Järvamaa haigla sünnitusosakonnas laseb oma vastsündinud lapsele esimese vaktsiinisüsti tuberkuloosi vastu teha ligikaudu 95 protsenti lastevanematest. Üksnes viis protsenti deklareerib vaktsiinivastasust.

Siiri Tromm lisas, et osa sellest viiest protsendist on sellised, kes ei taha lihtsalt lasta vastsündinut torkida ja küsib süsti hiljem perearstilt.

Samasuguseid vaktsineerimisprotsente näevad suure tõenäosusega ka perearstid, kes viivad täide suurema osa riiklikust immuniseerimiskavast. Sellist meelsust arvestades võiks ju maakonna laste ja noorte seas samaväärse koroonavaktsineerituse saavutada, kuid praegune statistika seda veel loota ei luba.

Augusti viimase päeva seisuga oli Järvamaal 12–18aastaste koroonavaktsiiniga hõlmatus 45,4 protsenti ehk vähemalt ühe doosiga oli vaktsineeritud 828 last ja noort. Neist 16,2 protsenti oli vaktsineerimiskuuri juba lõpetanud. Tuginedes statistikale, oleks Järvamaal veel tarvis vaktsineerida 997 last ja noort.

Enamik lastevanemaid sai sel nädalal koolidest küsitluslehe, kuhu tuli märkida, kas nende laps on vaktsineeritud. Kui ei, siis kas nad on nõus, et kooliõde seda lähiajal teeb. Värk ja Tromm paluvad lastevanematel, kes veel kõhklevad, otsustada siiski vaktsineerimise kasuks, sest see on praegu ainus teadaolev viis, kuidas koroonaviiruse levikut pärssida ja tulevikku vaadates ka taanduma sundida.

Trommi ütlust mööda ei pea kohe kuidagi paika väide, et koroonavaktsiin on eksperimentaalsem ja mürgisem kui ülejäänud vaktsiinid, mida lastele teise eluaastani ja revaktsineerimistel süstitakse.

«Teiste vaktsiinide puhul esineb samuti väikesel protsendil vaktsineeritutest kõrvaltoimeid ja see on täiesti tavaline. Sellest, kui palju vaktsiine enne kasutuselevõtmist on kunagi uuritud ja katsetatud, pole lastevanematel halli aimugi,» lausus ta.

Kuni teise eluaastani saavad lapsed Eestis seitse vaktsiinisüsti 12 raskelt kulgeda võiva haiguse vastu. Tromm rõhutas, et just laiapõhjalise vaktsineerimise tõttu on need nakkushaigused tänapäeval ühiskonnast peaaegu kadunud. «Saavutaksime sama ka koroonaga, kui kõik inimesed, kes vaktsineerida saavad, seda ka teeksid,» sõnas ta.

Tromm lisas, et mida rohkem vaktsineerituid, seda vähem haigus levib, seda nõrgemaks tüved jäävad ning lõpuks taanduks koroonagi kergemini põetavaks viirushaiguseks.

«Me ju nägime hiljuti, mis juhtus leetritega. Kohe, kui vaktsineerituse tase langes ja viirus kusagilt liikvele pääses, hakkas see taas levima,» sõnas ta.

12aastastele ja vanematele õpilastele tehtav koroonasüst kaitseks Piret Värgi hinnangul ka noorema vanuseastme õpilasi ja lasteaialapsi, kellele kaitsesüsti ei tehta. «Kindlasti on paljudel teismelistel kodus väiksemad õed-vennad, kes on nende haigestumise korral nakkusohus. Oleme seda küllalt näinud, et kui peres üks lastest nakatub, jäävad teised enamasti ka,» lausus ta.

Õnneks pole Värk ja Tromm pidanud haiglas veel vastu võtma ühtegi koroonahaiget Järvamaa last. Ka Tallinna ja Tartu kolleegidelt pole nad kuulnud, et maakonnast pärit alaealisi oleks mõnda teise haiglasse koroona­ravile viidud.

Samuti pole Järvamaa haiglasse sattunud koroona läbi põdenud lapsi ja noori, kellel oleks hiljem tekkinud tõsiseid tüsistusi või multisüsteemne põletikuline sündroom, kuid see ei tähenda, et seda ohtu poleks.

Tallinna lastehaiglasse ja Tartu ülikooli lastekliinikusse on ravile viidud paljusid lapsi, kes vajasid raskete koroonatüsistuste tõttu ravi.

Värk ütles, et igal juhul on koroona läbipõdemine kordades hullem kui vaktsiinist tulla võivad kõrvaltoimed, mida paljud lastevanemad hirmsasti kardavad. «Kuidas saab keegi olla kindel, et tema vaktsineerimata laps põeb koroonat kergelt ja tal ei ole hiljem raskeid tüsistusi? See on ju lapse tervisega riskimine, samal ajal kui on tõendatud, et vaktsineeritud inimesed, eriti lapsed ja noored põevad haigestumise korral koroonat vaktsineerimata eakaaslastega võrreldes kergemalt ja enamasti tüsistus­teta,» arutles ta.

Värk ütles, et koroonavaktsiinid vähendavad haigestumisriski teadaolevalt neli korda, mis on küllalt tõhus kaitse. Kui keegi ütleks, et palka tõstetakse neli korda, oleks kõigil käed püsti, sest tegemist oleks olulise palga­tõusuga. Kui aga tasuta süstiga pakutakse neli korda suuremat kaitset raskelt kulgeda võiva haiguse vastu, siis seda peetakse liiga väheseks. Inimeste arusaamad on ikka väga imelikud.

Värk märkis, et palju kardetud koroonavaktsiini kõrvaltoimed, mida vaktsiinivastased õuduslugudega vürtsitavad, pole maakonnas ühtki last ega noort haiglasse arstide hoole alla toonud. Seega pole 828 Järvamaa lapsega juhtunud midagi tõsisemat, kui on vaktsiini infolehel kirjas.

«Tavalised kõrvaltoimed on käe valulikkus, kerge paistetus, iiveldus, peavalu ja väsimus, harvem ka väike palavik ja oksendamine,» sõnas ta.

Värgi teada on vaid üks lapsevanem pöördunud vaktsiini saamise järel erakorralise meditsiini osakonda ning kurtnud, et lapsel tõusis palavik ja tekkisid külmavärinad. «Need kõrvaltoimed olid vaktsiiniga kaasa antud teavituslehel võimalike sümptomitena täiesti olemas. Andsime lapsele palavikualandajat ja saatsime koju puhkama. Olukord taandus, nagu infolehel ka kirjas oli, paari päevaga,» ütles ta.

Siiri Tromm lisas, et maailmas on vaktsineeritud juba miljoneid inimesi, nende seas ka lapsi ning näha on, et nad ei jää vaktsiinist massiliselt haigeks ega sure. «Küll surrakse koroonasse ja nakatatakse ohtralt kaaskondlasi, kes võivad haigust raskelt põdeda või isegi surra,» lausus ta. «Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii ennast kui teisi. Kui enda heaolu oluliseks ei peeta, siis võiks vähemalt teiste suhtes hoolivust üles näidata.»

Trommi hinnangul on vaktsineerimata inimesed nagu ühissõidukis jänest sõitvad inimesed. Piletiostjad maksavad teenuse kinni, et ühissõiduk üldse sõita saaks, kuid piletita sõitjad kasutavad seda ära.

«Nii on ka vaktsineerimisega. Vaktsineeritud võitlevad haigusega, et see ühiskonnast kaoks, kuid vaktsineerimata inimesed elavad nende arvel. Selles suhtes on õiglane, et koroonatõendi esitamise nõue tuli ja vaktsineeritutele mingidki eelised tekkisid,» ütles ta.

Kui sellest lähtudes lastele ja noortele mõelda, siis on üksnes aja küsimus, kui ka neilt hakatakse tõendit nõudma, sest aega ja võimalust ennast vaktsineerida on olnud juunist saati küllalt.

Värk ja Tromm ütlesid, et neil on kahju õpilastest, kes ei saa varsti kaasa lüüa huviringides ja treeningutes, käia kinos, ujumas ja kohvikus ega pääse kuhugi esinema või võistlema. Ja seda kõike üksnes selle pärast, et nende vanemad või nad ise ei usalda teadust ja meditsiini.

Kuidas alanud kooliaastal toimida?

Koroonaviirus on sedavõrd salakaval, et sellesse haigestumisel võivad sümptomid sarnaneda tavalise külmetushaiguse või allergiahooga. Seetõttu paluvad lastearstid lastevanematel ükskõik milliste haigustunnustega lapsi mitte kooli saata. See kehtib ka vaktsineeritud laste kohta.

Kui lapsel on peavalu, iiveldus, nohu, kurguvalu või köha, siis kindlam on jätta ta päevaks-paariks koju, teha antigeenikiirtest, pidada nõu perearstiga ja kui vaja, lasta kindluse huvides enne kooli naasmist teha ka PCR-test.

Teadaolevalt võivad lapsed ja noored koroonat põdeda ka asümptomaatiliselt, mistõttu tuleks kiirtest teha ka neil, kes teavad, et on olnud kontaktis või kahtlustavad haigestunud inimesega kokkupuudet.

Koolidele on haridus- ja teadusministeerium andnud täpsed juhendid, kuidas ohuolukordades käituda, ning lastevanematel tuleks uus kord kooliaasta algul endale selgeks teha.