Erinev lahingumoon toob demineerijad ikka ja jälle Järvamaale

Kuido Saarpuu
Copy
03.06.2020. Läsna, Lääne-Virumaa. 
FOTOL: Kaitseväe demineerijad puhastavad polügooni, kadunud mürske otsimas
FOTO: Ain Liiva/Virumaa Teataja
03.06.2020. Läsna, Lääne-Virumaa. FOTOL: Kaitseväe demineerijad puhastavad polügooni, kadunud mürske otsimas FOTO: Ain Liiva/Virumaa Teataja Foto: Ain Liiva / Virumaa Teataja

Lääne-Eesti pommigrupi demineerijatel on olnud aktiivne aasta. Sügise alguseks on reageeritud juba 226 väljakutsele ning suve teise poole trendiks on kujunenud just suuremate lõhkekehade leiud. Endisaegset langingumoona on leitud ka Järvamaalt. 

Lääne–Eesti pommigrupi juhi Aivar Posti sõnul on lõhkekehasid leitud eeskätt põllu- ja turbatööde käigus, kuid ka ehituselt ning veekogudest. „Mitmeid väljakutseid on tulnud metallikokkuostust või inimestelt, kes koduhoovide korrastamise käigus leiavad vanametalli seast plahvatusohtlikke esemeid. Palju lõhkekehi leitakse ka maapõuest detektoristide poolt, kes oma hobiga tegelemise käigus satuvad tihtilugu ohtlike leidude peale,“ sõnas Aivar Post.

Käesoleval aastal on tavapärasest rohkem leitud suuri lennukipomme, kokku 16. Nendega tegelemine nõuab suuremat ettevalmistust ja lisajõudusid, nii spetsialistide kui ka koostööpartnerite näol. „Koostööd teeme teiste regiooni pommigruppide ja päästekomandodega varustuse ristkasutuse osas, Politsei- ja Piirivalveametiga ohutuse tagamisel ja suurte leidude transportimisel ning samuti Kaitseväe ja Mereväega. Mereväele andsime üle Saaremaalt leitud neli lõhkekeha, mille hävitamine oleks olnud liialt riskantne, sest nii suurt ohuraadiust saarel tagada ei suudeta,“ ütles Lääne-Eesti pommigrupi juht. Suuremad leiud on tulnud Saaremaalt, Hiiumaalt, Kihnu lähedalt väikesaarelt ja Pärnumaa turbarabast tööde käigus. Enamus leidudest moodustavad mürsud, miinipildujamiinid ja granaadid.

Tagasi üles