/nginx/o/2021/09/20/14082206t1ha51a.jpg)
Sportliku eluviisi mõju riigi üldisele heaolule on tõestatud ja pikaajaline. Mida tugevamaid samme riigi toel selles valdkonnas astume, seda kiiremini tulemusteni jõuame. Kuna praegu jääme kehalise aktiivsuse poolest oma läänenaabritest kaugele maha, tuleb riiklikult soodustada tegevust ja investeeringuid, mis aitavad elada kauem terve ja õnnelikuna.
Eestis liigub korrapäraselt ainult kuni 45 protsenti inimestest kõige vähem pool tundi kaks korda nädalas, samal ajal kui Põhjamaades jääb see 70 protsendi ligi. Vähene liikumine on meie ühiskonnas üks suurimaid terviseriske. Arengustrateegia «Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030» ehk «Sport 2030» üks suurtest eesmärkidest näeb ette, et valdav osa elanikest spordib.
:format(webp)/nginx/o/2017/06/08/6760723t1hc82a.jpg)