Parimad eestikeelsed ettevõttenimed on Leivik, ühetähejutud.ee, Kõhuvabohu, Kaine Kärbes, Ilmavald ja Mõttemaru

Siksak brändi taga seisev Traageldaja OÜ juht Heli Sillaots teab oma kogemustes öelda, et ärimaailmas tuleb tarkust üha juurde ammutada. Loorberitele puhkama ei tohi kunagi jääda. Foto: Dmitri Kotjuh

Võistluse „Ehe Eesti − Eesti ettevõttele eesti nimi” tänavused võitjad on Leivik õpilasfirma kategoorias, ühetähejutud.ee rahvusdomeeninime kategoorias, Kõhuvabohu OÜ aasta uustulnuka kategoorias, Kaine Kärbes OÜ teenindusettevõtte kategoorias, Ilmavald OÜ tootmisettevõtte kategoorias ning OÜ Mõttemaru haridus- ja kultuuriasutuse kategoorias.

Õpilasfirma kategoorias märgiti ära veel Prühted, rahvusdomeeninime kategoorias stiilnesalk.ee, tekstitohter.ee, meemehed.ee, aasta uustulnuka kategoorias Rohupood OÜ, Kriksadull OÜ, Tekstitaip OÜ, teenindusettevõtte kategoorias Tähemõrsja OÜ, Stiilne Salk OÜ, pagar-deli-resto Päris (Maitse sepad OÜ), tootmisettevõtte kategoorias Traageldaja OÜ, Sokisahtel OÜ, Ühetähejutud OÜ ning haridus- ja kultuuriasutuse kategoorias Väike Päike Lasteklubi OÜ. Vabaühenduse kategoorias tänavu võitjat välja ei kuulutatud, kuid ära märgiti Elav Elva (SA Elva Kultuur ja Sport).

Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri-, ettevõtte- ja domeeninimesid.

Žürii liige, Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll märkis, et paljud on üllatusega avastanud, et nimepanek pole üldse kerge ülesanne. „Nimega tahetakse ju saavutada korraga mitut eesmärki: anda lühikokkuvõte tegevusest, suunata see sihtrühmale, olla heakõlaline, ühtlasi meeldejääv ja hõlpsasti kasutatav,“ ütles Päll. „Kui seda teha veel ilusa eestikeelse nimega, on pingutus seda enam tunnustust väärt.“

Emakeele Seltsi ja Keeleameti korraldatav võistlus sai alguse 2016. aastal ja toimus kuuendat korda. Ettevõtmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Laureaadid valis žürii, milles on esindatud Emakeele Selts, Keeleamet, Eesti Keelenõukogu, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon ning Eesti Interneti Sihtasutus.

Hinnangu andmisel lähtuti konkursi statuudis seatud tingimustest: auhind määratakse tunnustusena Eesti ettevõtjale, kelle äri- või ettevõttenimi on eestikeelne, kõlalt ja kirjapildilt eestipärane, kujundlik ja eristamisvõimeline; kelle internetiaadress on eestikeelne, lihtne ja teistest eristuv, selge ja tähenduslik ning üheselt mõistetava kõlapildiga, nii et seda on ka kuuldu alusel lihtne kirja panna; ehedal eesti ettevõttenimel on oma lugu, mis kajastab nimepaneku põhjendust, nt seost ettevõtja tegevusvaldkonnaga, aja- või kultuurilooga, ettevõtja endaga.

Kandideerida sai seitsmes kategoorias: tootmisettevõte, teenindusettevõte, vabaühendus, aasta uustulnuk, haridus- ja kultuuriasutus, õpilasfirma ning rahvusdomeeninimi. Ettepanekuid saabus erakordselt palju (72), üldpilt annab tunnistust, et huvitavad eestikeelsed nimed on hinnas ja eesti keelt avalikus ruumis väärtustatakse.