/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)
/nginx/o/2021/10/01/14108292t1hfb37.jpg)
Riigikogu õiguskomisjon arutas istungil eelnõu, mille järgi saavad kohalikud omavalitsused võimaluse koostöös riigiga paigaldada automaatseid kiiruskaameraid ja nendega fikseeritud rikkumiste eest laekuvast trahvitulust poole oma eelarvesse.
Õiguskomisjon toetas kiiruskaamerate paigaldamise õiguse andmist linnadele ja valdadele
Õiguskomisjoni esimees Marek Jürgenson osutas, et praegu pole kohalikel omavalitsustel võimalik automaatse kiiruskaameraga tuvastatud rikkumistelt trahvitulu saada, isegi kui nad on seadmed ise ostnud ja paigaldanud. „Automaatsete kiiruskaamerate paigaldamise ja hooldamisega kaasnevad pidevad kulud, milleks omavalitsustele raha ette nähtud ei ole. Seetõttu on igati mõistlik, et nad saavad kulude katmiseks kasutada trahviraha,“ lausus Jürgenson. Ta lisas, et automaatsete kiiruskaamerate hind algab 60 000 eurost.
Komisjoni aseesimees Heljo Pikhof ütles, et omavalitsustele trahvitulust eraldatav raha on mõeldud automaatsete kiiruskaamerate ostmise ja haldamise kulude katmiseks ning liiklusohutuse suurendamiseks. „Automaatsele kiiruskaamerale sobiva koha leidmiseks peab kohalik omavalitsus pöörduma Politsei- ja Piirivalveameti ning Transpordiameti poole. Koht peab olema põhjendatud ja selle sobivuse otsustab PPA,“ sõnas Pikhof. „Loodan, et trahvitulu kasutatakse ka jalgrataste ja elektritõukeratastega liiklejatega tegelemiseks, et nad kõnniteel sõites ei kihutaks ja jalakäijaid ohtu ei seaks.“
Eelnõu järgi toimub kohalike omavalitsuste teedele automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide paigaldamine ja kasutamine edaspidi kolmepoolses koostöös. Kohalike omavalitsuste ülesanne on seadmed soetada ja neid hallata, Transpordiamet haldab automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu ja edastab andmed politsei infosüsteemi ning Politsei- ja Piirivalveameti ülesanne on ellu viia kirjalik hoiatamismenetlus.
Samuti muudetakse eelnõuga maksimaalse hoiatustrahvi ehk automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga määratava trahvi määra 190 eurolt 300 eurole ja mõjutustrahvi maksimaalmäära 80 eurolt 100 eurole. Hoiatustrahvi määr on püsinud samal tasemel alates selle loomisest 12 aastat tagasi. Veel tehakse eelnõuga muudatus, et Maksu- ja Tolliamet saab mõjutustrahve sisse nõuda senisest kiiremini ja tõhusamalt tehes seda ilma kohtutäiturita.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (457 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 20. oktoobril.