Diabeedihaigestumus on Eestis langustrendis

Diabeetikud mõõdavad veresuhkrut glükomeetriga Foto: Shutterstock

Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud diabeedi esmashaigestumuse statistikast nähtub, et viimasel viiel aastal oli esimest korda elus diabeedidiagnoosi saanud inimeste arv languses.

Kui 2016. aastal diagnoositi diabeet esimest korda 5700 inimesel, siis 2020. aastaks langes esimest korda diabeedidiagnoosi saanud inimeste arv hinnanguliselt 4500-ni. See teeb haigestumuskordaja langemise ligikaudu 430 pealt 340-le 100 000 elaniku kohta.

Uutest diabeedijuhtudest on umbes 93 protsendil II tüüpi diabeedi juhud ja 3 protsendil on I tüüpi. II tüüpi diabeet avaldub enamasti küpsemas eas: üle 90 protsendi esmasjuhtudest diagnoositi 45-aastastel ja vanematel inimestel. Seevastu haigestuvad I tüüpi diabeeti enam nooremad inimesed: ligi 40 protsenti haigestunutest said esimest korda diabeedidiagnoosi enne 15-aastaseks saamist ning 80 protsenti enne 45. eluaastat.

2020. aastal võis uute diagnoositud haigusjuhtude arvu mõjutada ka koroonapandeemia ja selle tõttu kehtestatud piirangud. Kuna igal aastal lisandub mitu tuhat uut diabeedijuhtu, siis peaks diabeeti põdevate inimeste arv iga aastaga kasvama. Haigekassa raviarvete põhjal võib aga öelda, et möödunud aastal puutus tervishoiusüsteemiga kokku vähem diabeeti põdevaid inimesi kui aasta varem.

Eesti Diabeediliidu andmeil on Eestis diabeet diagnoositud umbes 70 000 inimesel. Arvatakse, et umbes sama palju inimesi põeb diabeeti enese teadmata.

Alates käesolevast aastast avaldab TAI Eesti Haigekassale esitatud raviarvete põhjal arvutatud esmashaigestumuse statistikat. Tegemist on hinnanguga diagnoositud esmasjuhtude arvule ja selle alusel arvutatud kordajatele. Sel aastal avaldati statistika esimest korda diabeedidiagnoosi saanud inimeste kohta. Järgnevatel aastatel lisandub loetellu uusi diagnoose. Aegread avaldatakse tagasiulatuvalt alates 2016. aastast.

Vaata värskeid andmed tervisestatistika ja -uuringute andmebaasist.