Kumu uus näitus kutsub tutvuma Lõuna-Eesti kunstnike ja kultuuriga

Kumu Foto: Kultuurikava.ee

22. oktoobril avatakse Kumu kunstimuuseumis Lõuna-Eesti kultuurile ja sealsete autorite loomingule pühendatud näitus „Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad“, kus vaadeldakse lähemalt kunstnike ja kohavaimu suhet ning Lõuna-Eesti mõju Eesti kunstimaastikul.

Näitusel on esindatud paljude tuntumate 20. sajandi esimesel poolel tegutsenud Eesti kunstnike looming. Teoseid eksponeeritakse ligi viiekümnelt kunstnikult, nende seas Karl Pärsimägi, Konstantin Süvalo, Jaan Vahtra, Eduard Rüga, Villem Ormisson, Jaan Koort, Peet Aren, Konrad Mägi, Ants Murakin, Roman Nyman, Andrus Johani ja Eduard Wiiralt. Eriliselt tõstab näitus esile Eduard Timbermanni, kelle erakordne looming on jäänud siiani väärilise tähelepanuta.

Näitusel ja sellega kaasnevas raamatus uuritakse, kuivõrd on Lõuna-Eestist pärit kunstnike loomingus mänginud rolli kohavaim ehk genius loci, miks sündisid just siin Eesti 20. sajandi alguse radikaalseimad kunstiuuendused, kuidas kujundasid Lõuna-Eesti kuvandit vanavara kogumisretked, millisena on kunstnikud näinud siinset loodust, kultuuri ja inimest ning kuidas Lõuna-Eestist kujunes puhkusekultuuri ja 1930. aastate patriootilise ideoloogia lipulaev. Mastaapselt joonistub välja kunstnike huvi eksootiliseks ja arhailiseks peetud Setomaa ja Petseri vastu. Väljapaneku rõhuasetus on perioodil 19. sajandi lõpust kuni Teise maailmasõja lõpuni, sest just sel ajal toimus lisaks üldisele rahvusliku ja poliitilise eneseteadvuse defineerimisele kitsam paikkondlik identiteediloome, mis haaras ka Lõuna-Eestit.

Näitus „Talomuro ilmaruum” toimub ajal, mil huvi Lõuna-Eesti kultuuri ja sealse pärandi vastu üha süveneb. Viimastel aastakümnetel jõuliselt hoogustunud Lõuna-Eesti kultuuri uuringutes tõusevad esile kolm suurt valdkonda: keel, pärimus ja kirjandus. Lisaks on viimastel kümnenditel aset leidnud teatav Lõuna-Eesti „ärkamine“, jõuline kohaliku identiteedi esiletõus, mis rajaneb sügavalt juurdunud kultuurinähtustel, nagu murdekeel, kombestik ja looduslähedane elulaad.

Näituse kuraator, kunstiteadlane Liis Pählapuu märgib, et paraku ei ole Lõuna-Eesti kunstnikke ja nende loomingut seni vaadeldud päritolupaigast lähtuvalt. „Kirjanduse ja pärimuslike-etnograafiliste uurimuste kõrval on seni puudunud käsitlused, mis analüüsiksid lõunaeestilikkust piirkonnas kasvanud ja sellega tihedalt seotud kunstnike loomingus. Ometi on Lõuna-Eestist pärit paljud Eesti kunstielu algusaja modernistlikud võtmeautorid, kelle looming on mõjutanud meie kujutluspilte ja arusaamu lõunaeestilikkusest,“ kirjeldab Pählapuu.

Näitusega kaasnev publikuprogramm hõlmab nii täiskasvanutele kui ka lastele suunatud ekskursioone, töötubasid ja muid sündmusi. Spetsiaalselt näituse jaoks loodud audiogiid tutvustab valikut eksponeeritud teostest eesti, võro ja inglise keeles. Näitus on avatud 10. aprillini 2022.