Koolipsühholoogid annavad telefoni teel nõu haridustöötajatele, lapsevanematele, lastele ja noortele

Laste ja noorte ärevus- ja käitumishäired ning depressioon on tõusuteel. Järjest rohkem on enesevigastusi. Foto on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Sel sügisel avati haridus- ja teadusministeeriumi ning koolipsühholoogide ühingu tasuta koolipsühholoogide nõuandeliin 1226(eesti keeles) ja 1227(vene keeles), kuhu on oodatud helistama kõik laste ja noortega töötavad inimesed, lapsevanemad, õppijad ning lapsed ise.

Nõuandeliini eesmärk on pakkuda hõlpsalt kättesaadavat võimalust rääkida kvalifitseeritud koolipsühholoogiga mugavalt, anonüümselt ja tasuta. Nõuandeliinile pöördunud õpetajad on seni enim kurtnud läbipõlemisega seotud muresid, lapsevanemad on küsinud nõu lapse toetamise ja lapsega toimetuleku osas, samuti olnud teemaks koolikiusamine. Lapsed ja noored on helistanud nii kooli kui perega seotud mureküsimustes, teemaks on olnud ka vaimse tervise probleemidega toimetulek. Nõuandeliini psühholoogid on aidanud leida helistajate muredele lahendusi ning vajadusel pakkunud ka järelnõustamise võimalust.

“Kui kevadel õpetajate nõuandeliiniga alustasime, võeti see haridustöötajate poolt hästi vastu. Kõned olid murelikud ja pikad ning nägime, et anonüümset ja mugavalt kättesaadavat koolipsühholoogi tuge vajavad ka õpilased ning lapsevanemad. Koolipsühholooge on meil vähem kui pooltes üldhariduskoolides, mistõttu on nõuandeliin abiks nii neile, kel koolipsühholoogi enda koolis pole kui inimestele, kellel näiteks julgust psühholoogi uksest sisse astumiseks veel napib. Otsustasime Eesti koolipsühholoogide ühinguga nõuandeliini tööd laiendada, et olla toeks võimalikult paljudele oma vaimse tervise hoidmisel. Nõuandeliin ei asenda koolipsühholoogi olemasolu täielikult, ent on toeks neile, kellel puudub teenusele muidu ligipääs,” ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning lisas, et nõuandeliin tõstab psühholoogilise nõustamise kättesaadavust.

“Oleme saanud õpetajatelt positiivset tagasisidet nõuandeliini loomise osas ning tänusõnu, et on olemas koht, kuhu oma murega pöörduda. Paljudel juhtudel oleme näinud, et abi on juba sellestki, kui helistaja saab end lihtsalt tühjaks rääkida,” sõnas minister.

Eesti koolipsühholoogide ühingu juht Karmen Maikalu tervitab laiendatud nõuandeliini soojalt: „Meil on hea meel, et saame rohkem toeks olla haridusasutustega seotud abivajajatele, nii lastele kui täiskasvanutele. Helistama on oodatud lasteaedade, koolide, huvikoolide ja teiste laste ja noortega töötavate asutustega seotud inimesed. Nõuandeliinile vastavad psühholoogid aitavad keerulistes olukordades tasakaalu hoida ja sobivaid lahendusi leida.”

Nõuandeliini eestikeelne number 1226 vastab esmaspäevast reedeni kl 16–20 ning venekeelne number 1227 teisipäeviti kl 16–20. Kõnedele vastavad koolipsühholoogi kutsetunnistusega kogemustega psühholoogid.

Millal pöörduda koolipsühholoogi poole?

Ei ole olemas inimest, kellel poleks kunagi muresid. Vahel on mured suured, vahel väikesed. Kuid me ei pea olema üksi ning alati ei saa ja ei pea me kõigega ise hakkama saama. Kui mured liiga kauaks lahenduseta jäävad, siis on hiljem neid ka keerulisem lahendada. Ära jää oma murega üksi! Tule ja räägi ja küsi nõu. Koolipsühholoog ei räägi Sinu muret teistele ega hakka andma arvustavaid hinnanguid. Ta on lihtsalt keegi, kellega oma muret jagada ja nõu küsida.

Ülevaatlik spikker, missugustes olukordades nõuandeliinile helistada:

Õpilane, tule ja räägi, kui:

• Oled mures iseenda või oma lähedase pärast või tunned end pidevalt halvasti.
• Sa ei tule enam toime oma igapäevaste kohustustega, nt õppimisega.
• Tunned end üksikuna ja vajad ärakuulamist, mõistmist või tahad end lihtsalt tühjaks rääkida.
• Sul on keerulised suhted kaaslaste, pereliikmete või õpetajatega.
• Sul on raskusi sõltuvustega.
• Oled kaotanud lähedase või on juhtunud midagi muud, millega on raske toime tulla.
• Oled emotsionaalse, füüsilise või seksuaalse vägivalla ohver või tead kedagi, kes on.
• Vajad abi enesemääratlemisel või soovid arutada oma tuleviku üle.

Lapsevanem ja õpetaja, õige aeg pöörduda koolipsühholoogi poole on siis, kui:

• Oled mures lapse meeleolu, käitumise või lapse(ga) toimetuleku pärast.
• Soovid nõu küsida selles osas, kuidas last paremini toetada.
• Lapse käitumine on ootamatult muutunud.
• Oled teinud koostööd kodu ja kooli vahel, kuid mured püsivad. Nii õpetaja kui ka vanem on lapsega rääkinud, aga see pole muutust toonud.
• Oled mures enda toimetuleku osas kooliga seotud küsimustes.