/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)
/nginx/o/2021/02/02/13608621t1hb806.jpg)
Infarkt on südamelihase verevarustuse häire, mida võib esineda nii naistel kui meestel. Paraku esinevad suuremad tervisekahjustused just meeste puhul. Kuidas saavad mehed infarktiriski vähendada, selgitab Südameapteegi proviisor Katrin Jeeger.
Tervisenõu meestele: mida teha, et infarktiriski vähendada?
Südamehaiguse esinemise ja infarkti saamise tõenäosus on mehel oluliselt suurem kui täpselt samade näitajatega naisel. Abiks ei ole ka meeste kalduvus vältida arsti juures käimist. Autot viivad mehed hooldusesse vähemalt korra aastas või iga 15 000 kilomeetri järel. Samamoodi peaks käituma oma kehaga – tervisekontrollis tuleks käia korra aastas või suure koormuse korral isegi sagedamini.
Südameinfarkti oluliseimad riskitegurid on kõrge vererõhk ja kolesteroolitase, suur vabade rasvhapete sisaldus veres, püsivalt kõrge veresuhkur, ülekaal ja suitsetamine. Tähtis roll on perekondlikul eelsoodumusel, aga see üksi ei otsusta haiguse teket ega raskust. Oma tervise hoidmiseks saab palju ära teha juba ainuüksi tervisliku elustiiliga.
Terviseseisundi jälgimise muudab keeruliseks see, et keha annab tugevamini märku pigem madalate näitajate korral. Seega võtab kõrgenenud näitajate avastamine kauem aega ja muutused organismis saavad toimuda pikema aja jooksul. Riskifaktorite seast on veresuhkur just üks selline näitaja. Hüpoglükeemia ehk madal veresuhkur annab endast märku näljatunde, väsimuse, külma higi ja äärmuslikul juhul kokku kukkumisega. Samas kõrge veresuhkru ehk hüperglükeemiaga haiglasse jõudnud patsient võib öelda, et ta enesetunne on täiesti tavapärane.
Veresuhkrut on võimalik glükomeetriga mõõta nii kodus kui ka apteegis. Kapillaarverest tehtud vereproov annab infot selle kohta, milline on veresuhkru näit käesoleval hetkel. Pikema aja jooksul toimunud muutuseid on võimalik hinnata glükohemoglobiini testi abil, mis eeldab vereproovi tegemist perearsti juures.
Teine näitaja, mida on võimalik iseseisvalt kodus jälgida, on vererõhk. Kõrge vererõhk on kõige sagedamini esinev riskifaktor, mis on sarnaselt veresuhkrule päeva jooksul pidevas muutumises ja mille püsivast kõrgenemisest ei pruugi keha valjult märku anda. Inimene võib kurta väsimust, peavalu, tasakaaluhäiret või suminat kõrvas. Väga tugevalt mõjutab vererõhku toidus soolaga liialdamine. Soola tarbimise vähendamiseks on mitu lahendust: toidu valmistamisel soola mitte lisamine, valmistoidu vältimine või väikseima soolasisaldusega variandi valimine, tavalise soola asendamine ürtide või mineraalsoolaga.
Südamelihase tööd parandab ka regulaarne mõõdukas füüsiline aktiivsus. Järsult intensiivset trenni tegema hakates peab jälgima, et keha saaks ka piisavalt taastumisaega. Infarkti võib saada nii inimene, kes on pikalt kehaliselt inaktiivne olnud, kui ka inimene, kes on järsku agressiivset trenni tegema hakanud. Tasub teada, et süda on lihas, millest osa võib peale infarkti hävineda, kuna verevarustus katkeb ning sellisel juhul ongi inimesel edaspidi vähem võhma. Seega ennetamine on alati parem kui tagajärgedega tegelemine.
Kehakaalu alandamine aitab kaasa vererõhu alandamisele, veresuhkru normaliseerumisele, kolesterooli ja vabade rasvhapete sisalduse alanemisele veres ning kõhupiirkonna elundite ümber kogunenud rasva vähenemisele. Viis riskifaktorit ühe hoobiga kõrvaldatud – kõlab ahvatlevalt? Loomulikult eeldusel, et see saavutatakse tasakaalustatud toitumise ja mõõduka kehalise aktiivsuse abil. Sama suure positiivse mõju annab tervisele suitsetamisest loobumine.
Toidumenüüd üle vaadates tasub jälgida, et loomne ja taimne toit oleksid omavahel tasakaalus. Eesti mees kipub armastama liha ja tema menüüsse see kindlasti ka sobib. Küll aga tasub vaadata üle, et liha kogused ei oleks liiga suured. Loomsest toidust võiks eelistada valgurikast aga rasvavaesemat linnuliha ja oomega-3 rasvhappeid sisaldavat ja südametervist toetavat kala. Viimane on eriti kasulik just tänu trombiohtu alandavale toimele.
Oma tervise hoidmiseks ja elustiili parandamiseks on mitmeid variante ja kõike ei pea ette võtma korraga. Alustada võib väikestest muutustest, mis toovad kiiresti kaasa tervise ja enesetunde paranemise. Seejärel saab eduelamuse pinnalt võtta vastu mõne uue väljakutse või hoopis vabaneda mõnest halvast harjumusest. Tugevasse tervisesse oma aja ja energia panustamine on investeering tulevikku, mis kindlasti ära tasub.