E, 27.06.2022

Uuring: valdavalt on Eesti inimesed väikelaenu võtnud vaid korra

Järva Teataja
Uuring: valdavalt on Eesti inimesed väikelaenu võtnud vaid korra
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Margus Ansu

Kõige sagedamini võetakse väikelaenu, et osta auto või teha kodus remonti, selgub SEB korraldatud uuringust. Üldiselt suhtutakse aga laenamisse ettevaatlikult – Eestis, Lätis ja Leedus ei ole enam kui 1000 eurot väikelaenu võtnud ligikaudu pooled.

„Nõudlus väikelaenu järele on selle aasta üheksa kuu jooksul märkimisväärselt kasvanud nii Eestis, Lätis kui ka Leedus - septembri lõpuks sõlmiti kolmes riigis kokku 33% rohkem lepinguid kui mullu samal perioodil. Kuid väikelaenu taotlemine on kliendi jaoks siiski läbimõeldud ja kaalutletud otsus, et parandada enda või oma pere elukvaliteeti,“ kommenteeris SEB erakliendi segmendi müügijuht Evelin Koplimäe.

Valdavalt on Eesti inimesed väikelaenu võtnud vaid ühe korra (42%). Kogenud laenajaid ehk neid, kes on võtnud rohkem kui 1000-eurost laenu enam kui kolm korda, oli vaid 12% vastanutest. Teistes Balti riikides olid need osakaalud ligikaudu samad. Enam kui 10 000-eurone väikelaen oli Lätis 5% ja Leedus 4% vastanutest. Seevastu sama suur laen oli igal kümnendal eestimaalasel.

„Eelmainituga võrreldes on keskmised väikelaenu summad aga ligi poole väikesemad. Balti riikidest oli keskmine summa septembri lõpuks kõige suurem Leedus ulatudes 5200 euroni. Järgnesid Eesti 4700 euroga ja Läti 4000 euroga. Kõigis kolmes riigis sõlmiti leping keskmiselt veidi enam kui kolmeks aastaks ja laenutaotlejad olid nii Eestis kui ka lõunanaabrite juures keskmiselt 40-aastased või mõned aastad vanemad,“ täiendas Koplimäe.

Väikelaenu kasutatakse kolmes Balti riigis väga sarnastel eesmärkidel. Eestis võetakse laenu auto ostuks (63%), kodu remondiks (29%) või kodumasinate ostuks (16%). Leedus laenas 55% vastanutest auto ostuks, 30% kodu remondiks või 18% kodutehnika ostuks. Lätis olid trendid samad.

„Enne suuremate tarbimiskulutuste tegemist tuleks väljamineku suurus ja selle kasutamise eesmärgid hästi läbi mõelda ning vajadusel saab parima võimaliku lahenduse leidmiseks alati pöörduda ka panga poole. Oluline on analüüsida, kas tullakse toime võetud kohustuse ja sellega kaasnevate kulude tagasimaksmisega,“ lisas Koplimäe.

Märksõnad
Tagasi üles