Haridus- ja Noorteameti testide ja hindamise osakonna juhataja Aimi Püüa tõdeb, et kuigi riigi lõikes on eksamite keskmised tulemused varasemate aastatega võrreldes samalaadsed, ei ole tulemused kooliti või aastate kaupa võrreldavad, sest eksameid on kahel viimasel aastal sooritanud ainult teatud osa abiturientidest – mõned loobusid kõikidest eksamitest, osad tegid ühe või kaks eksamit.
"Kuna eksamid olid vabatahtlikud, siis oli osalejate arv koolide lõikes väga erinev. Eksamivalikul lähtuti tõenäoliselt enamasti sellest, mida edasiõppimiseks vaja läks või näiteks tegid eesti keele teise keelena eksami need, kes soovisid saada eesti keele tasemetunnistust," toob Püüa välja ning nendib, et enim otsustati mitte teha matemaatika kitsa kursuse riigieksamit.