:format(webp)/nginx/o/2015/11/09/4677767t1hf753.jpg)
/nginx/o/2021/11/26/14225016t1h5053.jpg)
- Esimene aasta oli raske
- Suurim soov, et viiruse leviku pärast kooli enam ei suletaks
- Õpilane: ma kohe tunnen, et siin saame värske hingamise
- Majas on ruumi veel sajale gümnasistile
Eile hommikul kell pool üheksa kogunes Paide gümnaasiumi pere Järvamaa kutsehariduskeskuse hoovi lipuväljakule, et langetada seal oma kooli lipp. Seejärel sammus koolipere Posti tänavale, et alustada õppetööd päris oma majas, mida on pikisilmi oodanud aastaid.
Viiruse leviku tõttu suuremat pidu ei peetud. Lipu langetamisest ei saanud osa võtta ei Paide gümnaasiumi direktor Margo Sootla ega ka Järvamaa kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin, sest mõlemad on haiged.
Lipulangetuse au langes kahele gümnaasiumi kõige staažikamale töötajale, Margit Udamile ja Heidi Antonsile.
Mõlemad ütlesid naerdes, et ei tunne ennast sugugi nii vanade inimestena, kuid lubasid kooliperele, et just uues majas nad kunagi vanaks saavad. «Eile uues majas olles ütlesin, et siit ei taha küll kuhugi minna ja olen siin seni, kuni pean pensionile jääma,» lausus Udam.
Samuti meenutas Udam seda, kuidas temast sai gümnaasiumi üks esimesi töötajaid. Toonane koolijuht tuli noortekeskusse, kus ta töötas, ja ütles otse, et nemad teevad uut ja kihvti kooli ning tulgu ta kampa. «Mõtlesin selle peale vist paar tundi ning läksin kohe linnavalitsusse ja andsin teada, et lähen nüüd gümnaasiumisse tööle,» sõnas ta.
Udam ja Antons ütlesid, et kuigi kooli esimene aasta oli raske, siis nad ei kahetse, et selle katsumuse vastu võtsid.
Antons märkis, et esimesel aastal oli just lõpuklassides tunda pahameelt, et vanast koolist tuleb lahkuma ja asuda õppima uude kooli, mis tegutses ajutisel pinnal. «Mäletan, et nad pahandasid isegi selle peale, et uues koolis oli lõunaajal mitme söögi vahel valida. Nad olid harjunud, et lõunaks on valmistatud üks toit,» lausus ta.
Udamile oli meelde jäänud seik, kui kaks töömeest paigaldasid kutsekooli juurde Paide gümnaasiumi viita. Ta läks seda pildistama, kuid töömehed polnud nõus pildile jääma. Mehed ütlesid, et nemad on Paide gümnaasiumi vilistlased ja neile ei meeldi, et gümnaasium on ajutisele pinnale toodud.
Antons ja Udam kiitsid noori, kes uue kooli siiski kiiresti omaks võtsid. Nende meelest pole aastatele, mis nad kutsehariduskeskuse pinnal töötasid, midagi ette heita. «See on olnud rõõmus aeg,» lisas Udam.
Kui lipp oli langetatud, palus noorsootööjuht Kersti Viilup õpilastel jalutuskäigu ajal Posti tänavale meenutada toredaid hetki, mis neile on sellest majast kaasa võtta. «Jätke need endale igaveseks meelde,» soovitas ta.
/nginx/o/2021/11/26/14225020t1h673a.jpg)
Kui gümnasistid natuke aega hiljem uude majja sisse astusid, oli tükk aega kuulda hõikeid: «Vaata, vaata sinna!», «Vau, see on küll ilus!», «Ossa, millised toolid siin on!», «Vägev!».
Paide gümnaasiumi XII klassis käivad Lizette Marii Õismaa ja Loreta Meos ütlesid, et kui seni polnud neil kaugõppe vastu midagi, siis nüüd on nende suurim soov, et viiruse leviku pärast kooli enam ei suletaks. «Me saame niigi vähe uues majas käia, tahaks ikka iga päev just siia tulla,» sõnas Õismaa.
Pärast esimest tiiru uues koolimajas olid mõlemad veendunud, et nüüd tõuseb isegi õppeedukus, sest siin on nii palju õppimist soodustavaid tingimusi.
/nginx/o/2021/11/26/14225019t1he201.jpg)
Uuest majast leidsid Lizette Marii Õismaa ja Loreta Meos ka ohtralt hubaseid nurgakesi, kus vabal ajal üksi või klassikaaslastega koos õppida või midagi arutada. «Ma kohe tunnen, et siin saame värske hingamise,» märkis Meos.
Paide gümnaasiumi koolijuht Margo Sootla ütles, et tal pole ühtegi etteheidet Järvamaa kutsehariduskeskusele, kellega oli võimalik maja jagada, kuid iga päev oli tunda, kuidas kogu koolipere ootab hetke, et kolida päris oma majja.
Sootla selgitas, et kuigi see on Järvamaa mõistes ajalooline päev, sest nad hakkavad tööle majas, kus kunagi alustati gümnaasiumihariduse andmist, siis kahjuks suuremat pidu pidada ei saa. «Tänupidu kindlasti tuleb, aga siis, kui see on jälle võimalik,» lubas ta.
Ka Margo Sootlal jagus uue koolimaja kohta üksnes kiidusõnu. Vana ja väärikas maja Vallimäe nõlval on tema hinnangul uue hoonega ilusasti ja praktiliselt ühendatud. «Lühidalt öeldes on siin gümnaasiumihariduse andmiseks väga hea keskkond,» märkis ta.
Sootla lisas veel, et mõni väike töö on ehitajatel veel lõpetamata, kuid koolitööd need ei sega.
/nginx/o/2021/11/26/14225017t1h5071.jpg)
Paide gümnaasiumis õpib 160 noort, kuid majas on ruumi veel sajale gümnasistile. Margo Sootla usub, et õpilaste arv hakkab kindlasti suurenema, oodatud on nad nii Paidest kui ka mujalt Järvamaalt ja miks mitte kaugemaltki.
Kriitikud on uuele koolile ette heitnud asjaolu, et pole rajatud võimlat, kuid Sootla ütlust mööda pole see probleem, sest kutsekooli võimla asub mõneminutise jalutuskäigu kaugusel. Esialgu hakkab ka koolitoit tulema kutsekooli köögist, kuid edaspidi on võimalik toitu kohapealses köögis valmistada.
Margo Sootla meelest võib nüüd pärast pikka ootamist öelda küll, et Paide gümnaasium on jõudnud päris oma koju.
Väärikas maja
Posti 12 koolimaja valmis 1910. aastal.
Tsaarivalitsus polnud vaatamata korduvatele taotlustele asutanud Paidesse gümnaasiumi. Nii avati majas 1910. aastal linnapea O. Brasche ja kiriku eestseisja V. Stackelbergi eestvõttel Saksa tütarlaste eragümnaasium, mida pidas ülal Saksa kooliselts.
1941. aastal tabas koolimaja pomm, mis purustas fuajee lae.
1944. aasta sügisel alustas Posti 12 majas tööd keskkool.
1963. aastal avati uus koolihoone Aiavilja tänavas.
Alates 1964. aastast tegutses Posti 12s Paide pioneeride maja, mis nimetati 1989. aastal koolinoorte huvikeskuseks.
Kuni 2001. aastani asus majas raamatukogu.