Kuhu uputati teise samba pensioniraha?

Märt Leesment. Foto: PP

Septembri alguses tabas arvestatavat osa Eesti elanikest suur õnn – maksti välja teise samba pensioniraha. Kahtlemata said sellest oma jao Tallinna börs ja pika­ajalised pensioniinvesteeringute plaanid, kuid märkimisväärne summa kadus igapäevasesse majandustegevussegi. Praeguseks on suur osa sellest pensionirahast mälestus. Jääb vaid üle küsida, kuhu see kõik kadus.

Märt Leesment ja Jaan Õmblus Statistikaameti juhtivanalüütikud

Septembri statistika näitab, millised sektorid on eelmise aasta sama ajaga võrreldes käibes kõige rohkem võitnud. Põhjusi võib olla mitu, kuid pensionirahal on selles kahtlemata kindel koht, eriti siis, kui kasvu näi­danud sektoritel on rahasaajate igapäevaelus täita tähtis ülesanne.

Kõige rohkem on septembri andmete põhjal käive suurenenud saematerjali tootmises, kus aastane kasv oli 87 protsenti ehk 66 miljonit eurot. Kas see tähendab, et varem pensionifonde usaldanud rahakogujad otsustasid pensionipõlveks saelaudu kokku osta? Põhimõtteliselt võib nii öelda küll – saematerjali on rohkem vaja läinud kõiksugu kinnisvaraarenduste ja remondi tarvis, mis on ette võetud pensioniraha eest.

Eesti inimesele meeldib kinnis­vara. Kui rahast hoolitakse ja tahetakse ­seda säilitada, paigutatakse see väga sageli just sinna. Pensioniraha kasutamine pole siinkohal erand.

Kas muudki märgid kinnitavad ­seda väidet? Väga jõudsalt on kasvanud elamute ja muudegi hoonete ehituse sektor, kus kasv on olnud lausa 27 protsenti. Tegu on väga suure ja inertse sektoriga, käibe poolest ühe suuremaga üldse, mistõttu on nii võimas kasv väga oluline muutus. Seega, mida suurem on sektor, seda väiksem muudatus on juba väga oluline liikumine. Elamute ja mitteeluhoonete ehitusse tuli aastaga juurde märkimisväärsed 54 miljonit eurot.

Enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus on aastaga samuti suurenenud 43 miljoni euro jagu, mis on sektorile taganud 34protsendise kasvu.

Tugevalt on kosunud kõik statis­tiliselt määratletud sektorid, mis inimeste kinnisvarakalduvust kirjeldavad.

Jaan Õmblus. Foto: Erakogu

Sõiduautode ja väikebusside müük on aastaga juurde saanud 31 miljonit ­eurot. Eestis elavatele inimestele on alati meeldinud autoga liikuda ja kui selleks on rohkem võimalusi, siis neid ka kasutatakse.

Statistika näitab sedagi, et oma osa pensionirahast on saanud infotehnoloogia sektor. Programmeerimise valdkond on võitnud täiendavad 35 miljonit eurot ja suurenenud selle arvel 42 protsenti.

Kahtlemata on meil infotehno­loogia buum, kuid seda peab miski toitma. Ilmselt on osa pensionirahast sektorile appi läinud.

Muidugi on varasemastki teada, et infotehnoloogilised kitsas­kohad vajavad lahendamist, kuid raha selleks napib.

Ilmselt on pensionisamba vabanedes vähemalt teatud osa puuduvast rahast leitud.

Statistilise korrektsuse huvides tuleb märkida, et eelnevalt on räägitud aastasest muutusest. Suur osa sellest muutusest on tulnud septembris, kuid mõningatel juhtudel pisut varemgi. ­Enne septembrit toimunud muutus aga ei tähenda, et seda ei mõjutanud pensioniraha – laekuva raha ootus oli turul olemas. Oma tegevust ja mõningaid ostegi plaaniti juba varem arvestusega, et septembris laekub pensionivara ja siis saab projekti rahastada või arendamisega edasi minna.

Kokkuvõttes ei ole andmetes midagi üllatavat – inimestele meeldib oma majapidamist arendada ja autoga sõita. Oluline on mõlemas valdkonnas naabrist parem olla. Pensioniraha on selle ellusuhtumise toitmisse oma panuse andnud.