Jäätmekäitluses keerleb suures plaanis kõik ikka põlevkivi ümber

Copy
Tuumaenergia on üks võimalik asendus põlevkivijaamadele. Foto loo juures illustreeriv.
Tuumaenergia on üks võimalik asendus põlevkivijaamadele. Foto loo juures illustreeriv. Foto: Olivier Hoslet

Põlevkivitööstuses toimuvatest arengutest sõltub, kas Eestis tekkivate jäätmete kogused, nende taaskasutamine ja prügilatesse ladestamine kasvab või kahaneb. 

Viimastel aastatel on trend jäätmete tekke languse suunas. Arenguid jäätmemaailmas kirjeldab peamiselt 2020. aasta andmete põhjal statistikaameti juhtivanalüütik Eda Grüner.

Eestis tekib palju jäätmeid – 2018. aastal ühe inimese kohta 17,5 tonni – ja lausa üle kolme korra enam kui Euroopa Liidus keskmiselt (5,2 tonni). Meist rohkem tekkis elaniku kohta jäätmeid vaid Soomes (23,3 tonni) ja Bulgaarias (18,5 tonni).

Põhjus, miks jäätmeid nii palju tekib, peitub põlevkivitööstuses. Põlevkivi kaevandamine, põlevkiviõli tootmine ja põlevkivienergeetika kokku tekitavad enamuse kõigist Eestis tekkinud jäätmetest.

Uuri edasi statistikablogist!

Tagasi üles