/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/09/30/14104611t1h95e7.jpg)
Valitsus eraldas järgmiseks aastaks kohalike omavalitsuste üldhariduskoolide tegevuse ja ülalpidamise toetuseks ligi 381 miljonit eurot. Uue meetmena lisandub kultuuriranitsa toetus.
Haridustoetused omavalitsustele kasvavad 381 miljoni euroni
Riigihalduse minister Jaak Aabi kinnitusel kasvavad haridustoetused omavalitsustele järgmisel aastal ligi 23 miljonit eurot. „Valdav osa ehk 81 protsenti haridustoetusest on ette nähtud õpetajate tööjõukuludeks. See summa kasvab järgmisel aastal ligi 21 miljoni euro võrra,“ selgitas minister.
Lisaks lisandub 923 000 eurot põhikooli õppekäikudeks, et soodustada õppetöös kultuurihariduse omandamist ning suurendada õpilaste kultuuriasutuste külastatavust. „Eriti hea meel on selle üle, et piiratud tingimustes leidis valitsus võimaluse luua kultuuriranitsa meede. Hariduses ei saa kunagi raha olla liiga palju, laste arenguvõimaluste huvides on iga rahasüst teretulnud. Toetuse jaotamisel arvestame, et hõredama asustusega maapiirkondades on kultuuriasutuste külastamiskulu linnadest veidi kallim,“ rõhutas Aab.
Veel eraldatakse 24 miljonit eurot koolilõunaks, 21 miljonit eurot tõhustatud ja eritoel olevate õpilaste tegevuskuludeks, 15 miljonit eurot direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks, 8 miljonit eurot õppevahenditeks ning 2 miljonit eurot täienduskoolitusteks.
Omavalitsustele jaotatav tasandus- ja toetusfondi maht on 2022. aastal kokku 587 miljonit eurot. Lisaks üldharidusele saavad fondist toetust ka teised valdkonnad nagu kohalike teede hoid, huviharidus ja -tegevus, lasteaiaõpetajate tööjõukulud, matusetoetus, asendushooldus, abi puudega lastele ning toimetulekutoetused ja rahvastikutoimingute teostamine. Nende toetuste jaotus selgub jaanuari lõpuks.
Tasandus- ja toetusfondi eesmärk on ühtlustada valdade ja linnade eelarveliste võimalusi ning tagada kohalikele omavalitsustele piisavad vahendid kohaliku elu korraldamiseks.