Aastavahetus möödus päästjatele töiselt

Foto: Virgo Pärn

Päästeamet sai aastavahetusel kokku üle 50 väljakutse, millest märkimisväärse osa moodustasid pürotehnikaga seotud õnnetused ning sellest alguse saanud põlengud.

Päästeameti vastutava korrapidaja Martin Lambingu sõnul keegi tulekahjudes ei hukkunud, küll aga sai nii mõnigi inimene vigastada pürotehnika kasutamisel. „Pärnu maakonnas Tori vallas Tammiste külas lõhkes meesterahva peos pauguti, Tartu maakonnas Märja alevikus lendas naisele ilutulestiku rakett vastu nägu ning Tartu linnas Mõisavahe tänaval plahvatas meesterahva käes ilutulestiku patarei. Kõik kannatanud toimetati kiirabi poolt haiglasse,“ ütles Lambing.

Pürotehnikast alguse saanud põlenguid oli aastavahetusel Eestis kokku 17, millest suurim leidis aset Tallinnas Meeliku tänaval, kus rõdule kukkunud ilutulestiku rakett süütas seal asunud rehvid. Õnneks said inimesed enne päästjate saabumist põlengu ise kontrolli alla.

Kogu riigis oli aastavahetusel 5 suuremat tulekahjudega seotud päästesündmust. Lisaks ka üks raske liiklusõnnetus, milles hukkus üks laps ning sai raskelt vigastada 3 täiskasvanut. Kahjuks leiti 31. detsembril kell 14.39 Pärnu jõest ka üks uppunu, kelleks osutus 23.detsembril kadunuks jäänud meesterahvas.

Suuremad päästesündmused Eestis:

31. detsembril kell 22.47 sattusid Tartumaal Emajõel uppumisohtu sinna ATV-ga läinud inimesed, kes õnneks pääsesid ise kaldale.

31. detsembril kell 21.26 toimus Tartumaal ühe katlamaja korstnas tahmapõleng.

31. detsembril kell 20.54 leidis ühes Kiviõlis asuva elumaja korteris aset toidukõrbemine. Kahjuks puudus korteris töökorras suitsuandur.

31. detsembril kell 19.05 põles Põlva maakonnas saun, mille päästjad kustutasid ning inimesed õnneks viga ei saanud.

1. jaanuari esimestel tundidel põles Anija vallas Kaunissaare külas saunamaja, mille põleng saadi kiiresti kontrolli alla. Keegi kannatada ei saanud ning tekkepõhjus on veel teadmata.

Kahel korral reageerisid päästjad liiga vara suletud ahjusiibri ning kõrge vingugaasianduri näidu peale. Mõlemas majapidamises oli vingugaasiandur olemas ning inimesed kannatada ei saanud. Toad tuulutati ning inimesed nõustati.

Päästeamet tuletab meelde, et valmivat toitu ei tohi jätta järelevalveta, minnes ise magama või kodust ära. Pikemat valmimisaega nõudvate toitude valmistamisel on hea kasutada köögikella või taimerit, mis köögis toimuvat meelde tuletab ning kontrollima suunab. Pliidile või ahju valmima unustatud toit süttib ja võib põhjustada raskete tagajärgedega tulekahju. Kui teed sööki, jää kööki!

Veendu, et Sinu eluruumides on olemas töökorras suitsuandur ning tuletame meelde, et tänasest on kohustuslik ka vingugaasiandur igas kodus, kus on ahi, puuküttepliit, kamin või korstnaga ühendatud gaasiseade.

Tuleõnnetuste vältimiseks peavad enne kütteperioodi algust saama korda nii majade ahjud kui ka korstnad. Küttesüsteem peab olema iga-aastaselt hooldatud ning selle korrasolekut peab regulaarselt kontrollima kutseline korstnapühkija.

Siseveekogudele minnes vaata enne Päästeameti jääolude kaardirakendust, mille leiab aadressilt veeohutus.ee