/nginx/o/2022/01/02/14289769t1h3636.jpg)
Eelmise aasta jooksul anti Muinsuskaitseametile üle rohkem kui 4000 arheoloogilist leidu. Suur osa neist leidudest on välja tulnud otsinguvahendiloaga detektoristide otsingute käigus, kuid päris paljud arheoloogilised leiud on jõudnud ametini ka tänu terava silmaga juhuleidjatele.
Mitmed leiud on välja tulnud ka Järvamaalt.
Pronksist putkkirves Järvamaalt
Pildil olev pronkskirves on ligi 3000 aastat vana. Arheoloog Kristiina Paaveli sõnul olid sellised ehisrandiga putkkirved kasutusel nooremal pronksiajal, u 1000-500 eKr, võib-olla varemgi. Nimetatakse selliseid randiga kirveid Ojamaa tüüpi kirvesteks, kuna levinud olid need eriti Ojamaal (ehk Gotlandil), aga ka Ölandi saarel ning hajusalt Kesk-Rootsis, Lõuna-Taanis, Põhja-Saksamaal ja Põhja-Poolas. Eestis on teada kokku ligikaudu 10 eksemplari, mis kõik leitud juhuleidudena.
Üksiku juhuleiuna ühelt Järvamaa põllult avastati ka see kirves.
Rauaaegne „kobarkäkk“ Järvamaalt
2021. aastal kasutusele tulnud tore uudissõna „kobarkäkk“ sobib väga hästi iseloomustama ka seda fotol olevat leidu, mille avastas Muinsuskaitseameti otsinguvahendi loa omanik sel sügisel Järvamaalt.
/nginx/o/2022/01/02/14289769t1h3636.jpg)
Hetkel on leid alles ekspertiisis ning ega palju selle kohta veel öelda olegi. Paistab, et tegemist on vasktraadist keeratud võrude kogumiga, mis on tules olnud. Leiukontekst, materjal ja võrude stiil viitavad, et kogum pärineb ilmselt rauaajast. Kas see võiks pärineda mõnest põletusmatuse tuleriidast? Või on see kogum mingitel muudel asjaoludel maha jäänud ja tuld saanud?
Kevadel ootab igatahes ameti arheolooge ees leiukoha ülevaatus, et selgust saada kas see „kobarkäkk“ ja selle ümbrusest veel välja tulnud leiud võiksid juhatada meid uue muistseni.
/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)