Ajalugu näitab: eksootiline loom ohustab teisi loomaliike

Metsade kuivendamine Hiiumaal seab ohtu üliharuldase euroopa naaritsa. Foto: Tiit Maran

Euroopa Liit (EL) on üks maailma suurimaid eksootiliste lemmikloomade turge. Hinnanguliselt peetakse ELis lemmikloomadena üle 500 miljoni looma: imetajad, roomajad, linnud ja kalad. Eesti Loomakaitse Selts tuletab meelde, et nii nagu inimestele, võivad eksootilised lemmikloomad anda teistele loomaliikidele ohtlikke haiguseid.

Võõrliik võib ohtlikuks osutuda kohalikele loomaliikidele ja neid välja suretada: levitada haigusi, vähendada elupaikade võimalusi või muuta karmimaks konkurentsi toidu hankimisel. Kõige kurvemaks näiteks eestlastele võib tuua euroopa naaritsa. Kui 20. sajandil oli naarits täitsa tavaline liik, siis praeguseks peetakse euroopa naaritsast üheks ohustutamaks imetajaks. Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu IUCN välja antavas punases raamatus on ta liigitatud kriitiliselt ohustatud liigiks. Elupaikade kadumine ja liigne küttimine tõi kaasa arvukuse languse, kuid lõpliku hävingu põhjustajaks peetakse karusloomafarmidest loodusesse pääsenud minki.

“Oma teravate küüniste ja hammastega võivad nad tõsiselt vigastada kas Sinu või Su lähedaste lemmikuid. Nii nagu koerad ja kassid pääsevad kodudest hulkuma ka eksoodid. Üllatuseks on see tavaliseks saanud ka Eestis. Eksootilise lemmiklooma käitumist ei saa ette aimata, isegi kui looma on peetud aastaid lemmikuna. Tegemist on siiski metsloomaga,” sõnas ELS otseabistamisejuht Elis Järvsoo

Eksootilised loomad võivad tuua kaasa ka haiguseid, mis kanduvad edasi teistele loomadele:

• Nipah viirus põhjustas pandeemia 1999. aastal. Levides nahkhiirtelt sigadele ja neilt omakorda inimestele. Sigadel põhjustab see rasket hingamist, palavikku ja võib kahjustada närvisüsteemi. Haigus võib lõppeda ka äkilise surmaga. Lisaks sigadele võib see haigus kanduda ka koertele, kitsedele, kassidele ja lammastele. Inimestel põhjustab viirus ägedat hingamisteede infektsiooni ja võib lõppeda surmaga. Hinnanguline suremus on 40-75%. 1999. aasta viirusepuhangu tagajärjel tuli tappa pea miljon looma.

• Aastal 2000 keelas USA kolme kilpkonna liigiimpordi, kuna oli oht, et nad kannavad riketsioosset hüdroperikardiiti (heartwater disease) ja see võib tappa kuni 60% veistest ja kuni 100% lammastest.

• 1999. aastal müüdi lemmikloomapoes Prantsusmaal Bordeaux’ linnas sinna imporditud Egiptuse öötiiburit, kes suri kaks kuud hiljem marutaudi. Seetõttu hukati kõik loomad, kes selle loomaga kokku olid puutunud, ning umbes 130 inimest tuli vaktsineerida.

• Maailma suurim registreeritud Q-palaviku haiguspuhang toimus aastatel 2007-2010 Hollandis, kus 94 loomakasvatuses tuvastati Q-palavik, mille tõttu tuli hukata 62 500 looma.

Eesti Loomakaitse Selts rõhutab, et eksootilise looma soetamine tuleb enne läbi mõelda. Arvestama peab kaasnevate ohtudega Teile, Teie perele, avalikkusele ja teistele loomadele.