Järvamaal liigub palju kärntõves hunte

Copy
Järvamaal kütitakse igal aastal kärntõves hunte. Mõni neist annab paremal juhul välja väiksemat sorti koera mõõdu. Nad on poolenisti karvadeta ja tugevalt nälginud. Selline haige loom tikub viimases hädas inimeste lähikonda kergemat saaki otsima ja tuleb maha lasta.
Järvamaal kütitakse igal aastal kärntõves hunte. Mõni neist annab paremal juhul välja väiksemat sorti koera mõõdu. Nad on poolenisti karvadeta ja tugevalt nälginud. Selline haige loom tikub viimases hädas inimeste lähikonda kergemat saaki otsima ja tuleb maha lasta. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Küttimisandmetele tuginedes on 12. jaanuari seisuga Eestis tabatud 44 hunti, milledest 14 olid väljakujunenud kärntõve tunnustega.

Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe sõnul oli liikmesorganisatsioonide andmetel kärntõve tunnustega 14 kütitud hunti. „Kõige rohkem on haigeid hallivatimehi täheldatud Harju- ja Järvamaal, kus suside arvukus on ka kõige kõrgem. See on väga kurb statistika," lausus ta.

Lillemäe selgitas, et haigete huntide karvkate on hõre ja neil on suur oht saada külmakahjustusi, mis võivad viia looma hukkumiseni. "Puudulikust karvkattest tulenevalt on energiakulu suurem kui tervetel loomadel ja nad peavad saama rohkem toitu. Täheldatud on, et haiged loomad hulguvad rohkem ka külade ja asustatud alade piirkonnas, kust on kergem toitu leida,“ märkis ta.

Tagasi üles