Saada vihje

Jahikoerad kogunesid erinäitusele

Toimetaja: Kuido Saarpuu
Jahikoerte erinäitusel Säreveres on näha, et jahikoer on paljudele ennekõike lemmikloom ja alles siis jahikaaslane.
Jahikoerte erinäitusel Säreveres on näha, et jahikoer on paljudele ennekõike lemmikloom ja alles siis jahikaaslane. Foto: Dmitri Kotjuh

Eelmisel laupäeval oli Säreveres jahikoerte erinäitus. Eesti jahikoerte tõuühingu juhatuse liige Aili Pärtel-Beljaev sõnas, et neil on juba saanud tavaks korraldada näitust keset Eestit. «Selleks on Särevere suurepärane koht, nii on kõigil mitte väga kauge tulemine,» märkis ta.

Koeri oli näitusele kirja pandud 286 ja esindatud oli 47 jahikoeratõugu. Tasub teada, et jahikoerte erinäitusel saavad osaleda ainult nende tõugude esindajad, kelle Eesti Kennelliit on kinnitanud jahiks kasutatavate koeratõugude nimistusse.

Pärtel-Beljaev sõnas, et paljude näitusel olnud jahikoeratõugude esindajaid võib jahihooajal koos jahimeestega metsades kohata.

«Kõige rohkearvulisemalt oli esindatud Lääne-Siberi laika, kes on Eestis ühtlasi kõige populaarsem jahikoeratõug,» lausus ta. «Hulgaliselt oli veel esindatud Saksa karmikarvaline linnukoer, Norra hall põdrakoer ja meie oma rahvustõug Eesti hagijas.»

Pärtel-Beljaev lisas, et haruldased koeratõud olid Säreveres Jaapani Shikoku, põllu­spanjel, Hispaania veekoer.

Jahikoerte erinäitus on jahikoerte aretusele vajalik näitus, kus vastava pädevusega kohtunikud annavad hinnangu, kui hea välimikuga on koerad vastavalt tõustandardile. Jahikoerte välimik on oluline, sest võimaldab koertel rakendada metsas oma jahiomadusi parimal viisil. Samuti pööratakse näitusel tähelepanu koera iseloomule.

Samal päeval oli Koeru alevikus EDC koertesprindi sarja osavõistlus­.

Selle korraldaja Erik Kangilaski Spordicom MTÜst andis eelnevalt teada, et eelmise nädala alguseks oli Koeru võistlusele registreeritud 99, kelle seas oli ka kaks neljakoerarakendit.

Kangilaski sõnas, et Koeru võistluse 99 starti on EDC puhul rekord – sel ja möödunud aastal on osalejaid suuresti lisandunud, eriti kui arvestada asjaolu, et veokoerasport on rohkem nišisport. Ala harrastamiseks on vaja koera, kes naudiks liikumist ja aktiivsust. Kangilaski märkis veel, et möödunud aastal jäi osalejate hulk 80 ja 90 vahele, selle kevade etappidel aga 90 ja 100 vahele.

«Kõige populaarsem on koertesprint naiste seas, eriti populaarne on koertekrossi naiste arvestus. Üldiselt ongi jooksjaid peaaegu pool kogu osalejaskonnast, sest käru-, jalgratta- või tõukeratta klassist osavõtt eeldab ka investeeringut sõiduvahendisse, kuivõrd jooksmiseks on vaja ainult sellist liikumist armastavat koera, veorakmeid, veoliini ja veovööd,» selgitas Kangilaski.

Üldjuhul tullakse sellistele võistlustele võistlema linnukoerte või siis põhjamaiste kelgukoertega (peamiselt Siberi haskid ja Alaska malamuudid – toim), kuid viimasel ajal on tee veokoerasporti leidnud ka teiste tõugude esindajad. Kangilaski sõnas, et esialgu olid põhjamaised kelgukoerad ülekaalus, kuid aegamööda on hakanud linnukoeri rohkem osalema, sest linnukoerad on kiiremad kui põhjamaised kelgukoerad.

Olgu meeldetuletuseks öeldud, et veokoeraspordivõistlusi on Järvamaal korraldatud ka varem. Kangilaski meenutas, et kelgukoerte klubi Baltosport on korraldanud Valgehobusemäel aastatel 2020, 2021 ja 2022 Balto sügiskrossi. «Ka EDCl oli see kolmas kord Koeru terviseradadele tulla. Esimene kord oli 2019. ja, teine 2022. aastal,» ütles ta.

Kommentaarid
Tagasi üles