„Taotlemine on saanud hoo sisse ning loodetavasti jõuab toetusraha inimesteni üsna pea, paljud pered on selle ka juba kätte saanud,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. “Omavalitsused on tegutsenud kiirelt ja abivalmilt ning kinnitanud oma tegevusega igati, et koduvald ja –linn on oma inimestele lähedal ja abiks.“
Ministri sõnul on tänavune energiahindade kasv tabanud paljusid Eesti peresid valusalt ja kindlasti tuleks kuni keskmise sissetuleku puhul kasutada võimalust rahalist abi saada. „Julgustame inimesi igal juhul hüvitist taotlema – see raha on mõeldud peredele abiks igapäevaste vajalike kulude katmiseks,“ lisas Aab.
Sellest nädalast võtavad hüvitise taotlusi vastu kõik omavalitsused ning ehkki palju on telefoni teel selgitamist, kulgeb protsess omavalitsuste hinnangul üldjoontes hästi. Viljandi linnapea Madis Timpsoni sõnul on taotlemine kergem kui arvatakse. "Viljandi inimesed ütlevad, et asi pole tegelikult nii keeruline, kui meediast välja võib paista. Loodame, et keerukuse kartuses ei jää mõni taotlus esitamata," märkis Timpson.
Taotlemisel on põhiinfona vajalik nimetada pereliikmed, teada nende sissetulekuid ja panna kaasa energiaarved, vajadusel abistab selles omavalitsus. Hüvitise maksmine sõltub pere kuusissetulekust ja sellest, kui palju ületasid pere energiaarved tavapäraseid kulusid.
Kui üksi elava inimese netosissetulek (mille saab kätte peale maksude maksmist) on 1126 eurot või vähem, kuulub ta toetuse saajate hulka. Kui peres on rohkem inimesi, arvestatakse toetuse saamise piir lähtuvalt kõigi sissetulekutest. Ühe täiskasvanu kohta arvestatakse 1126 eurot kuus, iga järgmise vähemalt 14-aastase inimese kohta 563 eurot ja 13 või nooremate laste kohta 338 eurot. Näiteks, kui peres on kaks täiskasvanut, 16-aastane ja viieaastane laps, peaks toetuse saamiseks pere pangakontole laekuv ehk netosissetulek olema 2590 (1126+2x563+338) eurot või väiksem. Infot selle kohta, kas perel on hüvitisele õigus ning kui suur see võiks ligikaudu olla, saab vaadata hüvitise kalkulaatori abil.