Omavalitsused tulevad elanikele appi biojäätmete sorteerimisel

Kompostri võib nii osta kui ka ise ehitada. Oluline on aga see, et lahtises aunas ehk nn kompostihunnikus võib kompostida ainult aia- ja haljastusjäätmeid. Toidujäätmeid sisaldav komposter peab olema pealt kinnine. Foto: Shutterstock

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetab 31 kohaliku omavalitsuse biojäätmete kompostrite ja konteinerite ostu 1,475 miljoni euroga. Toetuse abil soetatakse kokku 7864 kompostrit ja 3728 konteinerit. Teiste seas saab 80 268 eurot toetust ka Türi vald. Sellest peaks jaguma 450 komposteri ja 225 konteineri soetamiseks.

KIKi jäätmetoetustega tegeleva projektikoordinaatori Eduard Sizovi sõnul moodustavad biojäätmed ligi kolmandiku segaolmejäätmetest ning seda just seetõttu, et neid ei ole seni olnud mugav tekkekohal liigiti koguda. Nii satuvadki biojäätmed segaolmesse ja muudavad teiste jäätmete taaskasutuse raskeks, vahel lausa võimatuks. „2023. aasta lõpuks peab olema kõikjal Eestis võimalus ära anda biojäätmeid tekkekohal või siis alternatiivina kompostima. Riik tuli omavalitsustele appi, et võimaldada osta oma piirkonna elanikele kodude juurde paigaldatavad konteinerid ja kompostrid,“ sõnab Sizov ja lisab, et pärast rahastusotsuse saamist korraldavad omavalitsused hanked konteinerite ja kompostrite soetamiseks ning jagavad need elanikele välja hiljemalt 2023. aastal. Täpsema info saamiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

Pärnu abilinnapea Irina Talviste sõnul on KIKi tugi biojäätmete kompostrite ja konteinerite soetamisel omavalitsustele oluliseks abiks keskkonnateadlike ja -säästlike tegevustega edasi liikumisel. „Pärnu on roheline linn ja meile on väga tähtis, et saaksime pakkuda oma elanikele häid võimalusi jäätmete liigiti kogumiseks. Pärnu linn ostab toetuse abil 380 kodukompostrit ja 20 biojäätmete konteinerit. Oleme välja töötamas korda, mille alusel saame konteinerid ja kompostrid elanikele välja jagada,“ ütles Talviste.

Kodukompostriks loetakse kodumajapidamises tekkinud biojäätmete tekkekohas mikro- ja makroorganismide kaasabil aeroobseks lagundamiseks ettenähtud kuni 420-liitrist kompostrit, kuhu on takistatud lindude ja loomade juurdepääs. Biojäätmete konteiner on biojäätmete kogumiseks ette nähtud kuni 140-liitrine kogumismahuti. Toetuse admisel ei piiritletud piirkondade ja majapidamiste suurust, kellele konteinerid või komposterid mõeldud on. Kui omavalitsus annab kompostri või konteineri elanikele tasuta, siis jääb see kohaliku omavalitsuse omandisse. Kui elanik peab selle eest tasuma omaosaluse summa, siis saab ta inventari omanikuks. Kompostrite ja konteinerite kasutamise kohustus on kolm aastat.

Riik on omavalitsusi jäätmete liigiti kogumise edendamisel toetanud ka varem. Nii sai 2018. aastal küsida toetust jäätmejaamade rajamiseks ja uuendamiseks ning mullu jäätmete liigiti kogumise taristu arendamiseks (jäätmejaamad, jäätmemajad, konteinerid, kompostrid) ja biojäätmete käitlemiseks. 2023. aastal on plaanis avada uued ringmajanduse ja jäätmete ringlussevõtuga seotud toetused. Täpsem info selgumisel pannakse see üles KIKi kodulehele.

Toetust antakse heitmekaubanduse kauplemissüsteemist ning toetuse töötas välja Keskkonnaministeerium.